Arutati muresid ja võimalikke lahendusi – liikmed ühel lainepikkusel Algaastatest Toronto Eesti Naisseltsi poolt juhitud „Jõekääru“ Lastesuvekodu sai alguse 1953. a., „Ühing Eesti Suvekodud Jõekäärul“ pärineb umbes samast ajast.
Suvekodu maaostu ja laagri väljaehitamise kulude majandamiseks tükeldati umbes 160 ehituskrunti ostetud talumaa servadest. Ostjateks olid kaasmaalased, kes olid Kanadasse ümber asunud pärast II maailmasõda. Eesmärgiks oli luua eestimeelne suvekodu ja selle ümber suvilatest koosnev küla, kus krundiomanike ühing oleks ühendavaks organiks. Mitukümmend hektarit maad eraldas suvekodu tegevusala erakruntidest ja suvemajadest.
Krundiomanike ühingul oli algul kaks eesmärki –krundivaheliste teede korrashoid ja ülalpidamine ning krundiomanike huvide kaitsmine vallavalitsuses jm; ning teiseks – suvekodude toetamine ja abi osutamine nende korrashoiul. Viimase hulka on kuulunud poole ümbritseva haljasalade kinnisvaramaksude tasumine igal aastal algusest saadik ning abi haljasmaade korrashoiul talgute näol. Selle abi tunnustusena kuulub ühingule 50% haljasmaast ning ühingu liikmetel, kellel liikmemaksud tasutud, on luba kasutada neid alasid ka aegadel, kui suvekodu ei tegutse.
Algaastatel olid pea kõik krundiomanikud eesti päritoluga ja ka ühingu liikmed. Krundiomanikud olid huvitatud sellest, et laste suvekodu tegutseks ja kestaks aastakümneid elujõulisena. Ajapikku vahetusid krundiomanikud ja mitte kõik uued ostjad polnud eesti päritoluga. 50 aastaga on olukord muutunud selliseks, et ca 50% krunte kuulub mitte-eestlastele. Neid, nn „muulasi“ võlub Jõekääru rahulik elustiil ja suhteliselt mõõdukate hindadega krundid.
Oleme ristteel Krundiomanike ühing loodi eestlastele, ka on ühingu põhikiri ja kodukord eestikeelsed. Samuti on ühingu asjaajamine seni toimunud eesti keeles. Arusaadavalt pole uued, eesti keelt mittevaldavad krundiomanikud huvitatud krundiomanike organisatsiooniga liitumisest, kui nad ei saa ühingu tegevuses ja aruteludes efektiivselt osaleda. Kirjavara tõlkimine ja asjaajamise ümberviimine inglise keelde oleks suur samm edasi, et kõiki krundiomanikke ühingu liikmeteks „võluda“.
Kuid samas on seltsi teine eesmärk – suvekodude toetamine ja aitamine – tekitanud praeguses liikmeskonnas arusaamatusi, on kerkinud esile vajadus teha selgitustööd mitte-eestlastele. Võib aga arvata, et isegi sel juhul ei kujune „muulaste“ suhtumine samasuguseks kui praegustel ühingu liikmetel, kelle lapsed on osalenud või osalevad suvekodu tegevuses.
Praegu on krundiomanike ühingus 78 täisõiguslikku liiget võimalikust 160st. Ometi peaks iga krundiomanik olema huvitatud oma naabruse ja ümbruskonna korrashoiust ja huvide kaitsmisest, hoolimata rahvuslikust kuuluvusest.
Suurimaks segaduse allikaks on haljasmaadega seotud detailid: kes neid omab; kes vastutab; kes saaks müügi puhul tulust kasu jne?
Selgitustöö on vajalik Praegune ühingu juhatus on nende probleemidega tegelnud pikka aega, kusjuures on kasutatud professionaalsete nõustajate abi.
Eesmärgiks on olnud leida ja kirja panna võimalikke alternatiive, et kindlustada mõlemate eesmärkide saavutamist – naabruse korrashoidu ja huvide kaitsmist ning paralleelselt tagada haljasmaade korrashoidu.
Pühapäeval, 27. septembril kutsuti kokku kõik „Ühing Eesti Suvekodud Jõekäärul“ liikmed infokoosolekule suvekodu suurde saali, et kuulamaks juhatuse selgitusi ja esitamaks küsimusi sel teemal. Mingit hääletamist ega valimisi kavas ei olnud. Lootus oli, et koosoleku lõpuks oleksid kõik faktid laual, alternatiivid arutatud ja arusaadavad ning lõpp pandud kõmule ja kuulujuttudele.
Ühingu president Eevi Novek tervitas kõiki ja kutsus osalenuid nautima kohvi ja suupisteid. Ta tänas kokkutulnuid, selgitas kohtumise eesmärki ning andis sõna seltsi juhatuse liikmele Martin Pedele, kes esitas
power-point formaadis valguspilte, mille taustal andis ülevaate ühingu minevikust, olevikust ja võimalikust tulevikust.
Esitati rohkelt küsimusi ja kommentaare. Ilmselt on liikmeskond huviga asja juures ning elab ühingu ja suvekodu muredele kaasa. Paaritunnilise koosoleku vältel said asjad palju selgemaks. Paistab, et tuleb veel palju tööd teha, aga tundus, et enamus osalenuid oli samal lainepikkusel. Juhatust volitati edasi tegutsema samas vaimus lootusega, et varsti kutsutakse kokku erakorraline peakoosolek, kus saab hääletada tuleviku alternatiivide osas, vast isegi juba k.a. novembris.
Olulised faktid Tähtsamad faktid ja järeldused, mida koosolekul esitati ja arutati:
• Krundiomanike omandidokumentides ei esine mingeid privileege või õigusi seltsi haljasalade suhtes.
• Olgugi, et ühingule kuulub 50% suvekodu ümbritsevatest haljasaladest (ülejäänud 50% kuulub Jõekääru Suvekodude Seltsile), tuleb kõik haljasmaade müügist või ühingu likvideerimisest saadud tulu suunata ühingu põhikirja alusel ühele Kanada eesti heategevale organisatsioonile ja mitte eraisikutele, kes juhtuvad olema ühingu liikmed sel momendil. Heategeva organisatsiooni määrab ühingu peakoosolek hääletuse teel.
• Ühingu liikmetele ei ole ette nähtud mingeid majanduslikke hüvitusi, sh mitte ka maade müügist või ühingu likvideerimisest tulenevaid.
• Ühingul on kirjalik kokkulepe Jõekääru Suvekodu Seltsiga, mille alusel võivad liikmemaksu tasunud krundiomanikud haljasalasid kasutada aasta läbi – ka siis, kui suvekodu ei tegutse.
• Krundiomanikud hindavad väga haljasmaade kasutamisprivileegi ning paluvad selle võimaluse jätkamist hoolimata asjaolust, milline juriidiline lahendus leitakse praegustele muredele.
• Krundiomanikud hindavad haljasmaade ilu, loodust ja vaikust ning ei poolda mingisugust uut organisatsiooni, mille eesmärgiks oleks haljasmaade turustamine või arendamine.
• Selgus, et Jõekääru haljasmaad ongi vallavalitsuses „ürgse“ ehk „haljasmaa“ klassifikatsiooniga (zoning), mistõttu nende müük või arendamine oleks ülikeeruline ja arvatavasti liiga kallis.
• Praegused krundiomanike ühingu liikmed pooldavad ja toetavad elujõulist Jõekääru suvekodu ning ergutavad ühingu juhatust leidma lahendust, mis oleks ka suvekodu huvides.
Kuidas edasi? Juhatus pakkus välja 8 võimalikku alternatiivi, millest kaks olid kõige loogilisemad ja realistlikumad.
Esimesena soovitati luua uus krundiomanike selts, mille ainuke eesmärk oleks krundiomanike huvide kaitsmine. See hõlmaks teede ja teeäärsete alade korrashoidu ning sidepidamist kohaliku vallavalitsusega. Uue seltsi liikmeskond võiks koosneda optimistlikult kõigist 160st krundiomanikust. Uue seltsi põhikiri jm kirjalik dokumentatsioon oleks ingliskeelne ja asjaajamine toimuks inglise keeles, pidades silmas tänapäeva realiteete.
Teisena tegutseks edasi praegune ühing, kes oleks haljasmaade omanik 50% ulatuses ja korrashoiu vahendaja lähitulevikus. Kiiremas korras tuleks uurida võimalusi koondada ühingu haljasmaad koos suvekodu seltsi haljasmaadega ja need suunata legaalsesse heategevasse organisatsiooni, millega oleks võimalik vähendada vallavalitsuse kinnisvaramakse ning mis võimaldaks tulumaksuvabade toetuste kogumist.
Samaaegselt kindlustaks selline plaan suvekodule rahuliku ümbritseva maa-ala. Sellesse plaani kuuluks krundiomanikele võimalus varuda endile juurdepääs ja kasutusõigus haljasmaale ajal, mis suvekodu ei tegutse. Vastavad detailid tuleb veel viimistleda.
Kokkuvõtteks Ühingu juhatus jagas oma uuringute tulemusi, võimalikke alternatiive ning ergutas elavat mõttevahetust. Kui asjad liiguvad edasi samas vaimus, siis peaks varsti alustama tegevust uus krundiomanike selts, mille liikmeskonda on oodatud iga krundiomanik. Samuti oleks sellega kindlustatud haljasmaade tulevik, seda nii suvekodu huvides kui juurdepääsu võimaldamiseks kruntidele.
Ühingu juhatus väärib kiitust tehtud töö eest. Ootame suure huviga ühingu erakorralist peakoosolekut.
(
N.B. A similar article appeared in English, on the pages of Estonian Life, one week ago.)
