Eesti Elu
Tutvustame: Tartu College Estonian Studies Library
Eestlased Kanadas 29 Jan 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Tartu College’is asuvast laenuraamatukogust oleme pikalt kirjutanud varemgi — EE, 29. sept. 2006. Ent sellele vaatamata tasub mõningaid tookord esitatud fakte koos täiendustega taas oma kallite lugejate ette tuua, sest kindlasti kõik veel ei teagi selle suurepärase ja laiaulatusliku raamatukogu olemasolust või on selle unustanud.

Raamatukogu on väärt paik, mida külastada, selle kinnituseks toome koos tänase intervjuuga, kus vestluskaaslasteks professionaalsed raamatukoguhoidjad Alliki Arro ja Vaike Rannu, ka mõnede lugejate arvamusi.

Raamatukogu avati 25. septembril 2003, nii et praegu on käimas seitsmes aasta. Alliki ja Vaike sõnul on tegemist päris unikaalse Eesti-ainelise raamatukoguga diasporaas, kus on esindatud kaasaegne Eesti kirjandus.

Lühidalt raamatukogu ajaloost: idee selle rajamiseks tuli prof. Tiina Kirsilt — Toronto eestlaskonnal puudus võimalus lugeda kaasaegset Eestis välja antud kirjandust ja see lünk vajas täitmist. Asutamiskoosolekul 15. aprillil 2003 arutati raamatukogu rajamise ja haldamisega seotud küsimusi; see pidi sobima ka Toronto Ülikooli E. Tampõllu-nim. Eesti Õppetooli õppekavadega. Kohe alguses otsustati, et hakatakse koguma ajalugu, biograafiaid ja memuaare, ilukirjandust ja teatmeteoseid. Nüüd on lisandunud ka kunst ja muusika. Algul paiknes raamatukogu prof. Tiina Kirsi kontoris Tartu College’is, hiljem koliti alla korp! Revelia tuppa. Nagu märgivad Alliki ja Vaike, hakkab tänasel päeval seegi ruum kitsaks jääma — praegu tullakse küll toime, aga kui kõik raamatud oleks korraga kogus, jääks riiuliruumi napiks.

Raamatuid on tänasel päeval kogus enam kui 10 korda rohkem kui avamispäeval — praegu ligi 900, kogu täiendatakse pidevalt. Alliki ja Vaike hoiavad end ülihästi kursis Eestis välja antava kirjandusega, arvestades ka siinse lugeja maitset ja soove, ning tellivad üha juurde uut ja huvitavat lugemisvara. Alustati 29 lugejaga, praegu on registreeritud lugejaid 150 ringis, kuid neid võiks rohkemgi olla.

Raamatukogu on avatud teisipäeviti kl 11—5 ja neljapäeviti kl 11—1 (suletud on see suvel ja jõuluperioodil). Endiselt hoitakse raamatukogu lahti ka neil päevadel, kui Tartu College’is mõni üritus toimub — tund enne üritust. Ja raamatukogu vabatahtlikud on kõik väga vastutulelikud inimesed: kui neist keegi juhtub mõnel teisel päeval Tartu College’is viibima ja mõne organisatsiooni töös osalema, toovad nad hea meelega mõne huvilise ka raamatukogusse — seda siis väljaspool tavapäraseid lahtioleku aegu. Ka laenutusaegade suhtes ollakse väga paindlikud: kui inimene ikka ettenähtud kolme nädala jooksul raamatut läbi lugeda ei jõua, lubatakse lahkelt pikendamist telefoni teel. Võibolla mitte just nende raamatute osas, millele on suur järjekord…

Siin tuleb taas väga väärtustada vabatahtlike rolli: terve raamatukogu ju vabatahtlikkuse põhimõttel töötabki. Vabatahtlikke on 10 ja olgu nende nimed siin ära toodud: lisaks Alliki Arrole ja Vaike Rannule töötavad seal Maie Ilves, Reet Sepp, Anu Jõe, Andrus Vahtra, Ellen Bishop, Els Greensides, Juta Ilves ja Andres Gutman. Kõik alati rõõmsameelsed ja vastutulelikud, paljulugenud inimesed, kes oskavad soovitada ning valmis ka loetu üle mõtteid vahetama.

Nagu märgitud, koosneb raamatukogu tänapäeva Eestis ilmunud uusimast kirjandusest. Pagulaskirjandust seal ei leidu, kuna need raamatud on paljudele Toronto eestlastele nagunii kättesaadavad ja leiduvad ka paljudes kodudes. Küll aga on esindatud mitmeid pagulasautoreid, kelle loomingut Eestis uuesti välja antakse. Pidevalt toimub ka raamatute katalogiseerimine ja elektroonilisse kataloogi panemine, samuti andmebaasi sisestamine internetti, mis on saadaval Eesti Elu võrgulehekülje kaudu.

Alliki ja Vaike kõnelevad oma suurepärasest koostööst: nad on üheealised, kuid erineva tagapõhjaga, mis aitab hästi teineteist täiendada. Alliki on üles kasvanud Rootsis ja Kanadas ning Vaike Eestis, tulles Kanadasse täiskasvanuna. Vaike on hariduselt inglise filoloog, Alliki on ajaloolane ning saksa ja hispaania filoloog, lisaks on neil mõlemal magistrikraad Toronto Ülikoolist raamatukoguteaduse alal. Nad on töötanud aastaid raamatukogudes. Kõiki neid kogemusi saavad nad nüüd oma vabatahtlikus tegevuses suurepäraselt kasutada.

Nad ei väsi kiitmast tänapäeva Eestis ilmunud raamatuid, mis on ju lausa nagu kunstiteosed! Millised suurepärased illustraatorid, kujundajad! Uus Eesti kirjandus on tekitanud neis rahvusliku uhkustunde ja nad soovivad, et lugejad tunneksid sama. Hea on, et ei leidu enam ühtegi ajalooperioodi, mille osas esineks n-ö valgeid laike: kõik teemad on käsitletud raamatutes ja see info on kõikide jaoks kättesaadav.

Lugejaskond on väga erinev, alates noortest kuni vanemaealisteni. Vanuse järgi pole küll statistikat peetud, küll aga on teada, et lugejaid jätkub küllap kõikidesse eluaastakümnenditesse. Mõeldud on ka nende peale, kellel on lihtsam lugeda inglise keeles: kogus on 111 raamatut, kus on paralleeltekst või kokkuvõte inglise keeles ning 40 ingliskeelset raamatut.

Suurepärane on koostöö ka Toronto Ülikooli Eesti Õppetooliga ning prof. Jüri Kivimäega.

Rääkides raamatukogu rahastamisest: algkapitali andis Tartu College, millega osteti esimesed raamatud ja raamatukogutarbed. Isikliku annetuse tegi hr. Elmar Tampõld. Toetusi on saadud Erika ja Osvald Timmase Fondist, Eesti Sihtkapitalilt Kanadas ja Eesti Abistamiskomiteelt Kanadas. Eestist pole toetust taotletud, aga Alliki ja Vaike on mõelnud ka selle idee üle. Oleks näiteks tore tellida mõnd Eesti ajakirja, aga see on esialgu vaid väike tulevikuplaan. Ja praegu ei oleks ajakirjade jaoks ka ruumi.

Tulevikuplaanides pole üldiselt suuri muudatusi ette näha, profiil peaks jääma ikka samaks. Kuna aasta 2010 on kuulutatud Eestis lugemisaastaks, loodavad Alliki Arro ja Vaike Rannu, et paljud hakkavad ka senisest rohkem lugema.


Ja nüüd mõned lugejate arvamused:

Lugeja K. Tamm:

„Kõik raamatukogu vabatahtlikud on väga lahked ja abivalmid, ma ei leia kohe küllalt sõnu nende kiitmiseks! Nad kõik oleks medalit väärt! Keegi ei kurjusta, kui raamat tähtajast üle läheb, nagu mul ükskord juhtus. Ma tunnen rõõmu sellest tervest päevast, kui saan raamatukogusse minna!

Olen terve elu lugenud, juba omal ajal Eestis koolis käies olin suur raamatusõber. Ilma lugemata ma olla ei saa. Tartu College’i raamatukogus on väga hea valik, eriti palju loen ma ajaloolist kirjandust, näiteks sõjaajalugu.

Raamatukogus käimine on aidanud mul ka palju raha kokku hoida, kuna muidu oleksin pidanud kõik need huvitavad raamatud endale ostma.“

Lugeja Ene Timmusk:

„Eestlaste jaoks on raamatud ja lugemine olnud sellest ajast olulised, kui ema kõrval pirruvalgel talutoas tähed selgeks saadi. Nõukogude võimu uhkustamine, et kirjaoskus toodi eestlastele just tänu nendele, pani enamuse vaikselt hambaid kiristama ning vallutajate teadmatust kiruma.

Nüüd on muidugi ajad teised ja vahel võib tunduda, et Eestis on äritegemine ja rahateenimine rohkem väärtustatud. Kui aga lugeda kokku kirjastused, mis raamatuid jõuavad välja anda, siis pole küll vaja muret tunda, kas ka kõigile uutele raamatutele lugejaid leidub.

Ja lugejaid jätkub isegi kaugele Kanadasse, kus vabatahtlike jõu ja nõuga üle kuue aasta tagasi avati Tartu College'i ruumides raamatukogu, kuhu kogutakse uuemal ajal ilmunud eestikeelset kirjandust. Ei ole vaja ise raamatute tellimisega vaeva näha või Eestit külastades vedada kohvrite kaupa teoseid kaasa. Piisab palju lühemast reisist Toronto kesklinna, kus sõbralikud abilised jagavad lahkelt oma nõuandeid suurest hulgast teostest parima lugemispala leidmiseks.

Valik on väga lai ja huvitav, midagi leidub igale maitsele. Tihedas reas seisavad raamatud ajaloost, hulgaliselt on mälestusteoseid. Ei puudu ilukirjandus, luule, isegi filmid ja muusika. Ainukeseks mureks on leida pisut aega ning rutata raamatukogu lahtiolekuajaks kohale. Eks see või tööinimesele pisut raskeks osutuda, kuid sellelegi olen leidnud lahenduse. Pikem lõunatund lubab kiiresti metrooga kohale sõita ning jätab peale seda veel aega, et tagasi Eesti Majja jalutada. Kuid loomulikult ei pea nii ekstreemseid meetmeid ette võtma. Uksed on lahti ka Tartu College'is toimuvate ürituste eel!

Soovitan kõigil vähemalt kordki raamatukokku sisse astuda! Luban, et peale seda on juba raske seal käimisest loobuda, sest värsked lugemiselamused emakeeles on meie uuel kodumaal kulda väärt.“


Lugeja Jüri Puusaag:

„Astudes esmakordselt sisse Tartu College’i raamatukogu uksest, valdas mind kummaline äratundmise rõõm. See hetk viis mind tagasi lapsepõlvemaale – aega, mil alustasin õpinguid Tallinna Reaalkoolis ja tegin seal esmakordselt tutvust kooli raamatukoguga. See oli unustamatu kogemus.

Ehkki sealseid riiuleid täitis sootuks erinev kirjavara ja vahepeal on ajamerre voolanud ligi 62 aastat, on huvi ja armastus kirjanduse vastu jäänud minuga terveks eluks.

Sama vaimsust ja hõngu – respekti meie emakeelse kirjanduse vastu – tajun ma TC raamatukogus.

Aitäh kõigile, kes on olnud osalised siinse raamatukogu rajamises. Eriline tänu aga sõbralikele ja erudeeritud raamatukoguhoidjatele! Asendamatud on ka järjekindlalt ajalehes ilmuvad raamatututvustused, mis muudavad huvipakkuva raamatu leidmise hõlpsaks. Te teete fantastilist tööd!“
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus