See artikkel on trükitud:
http://www.eesti.ca/tutvustame-rasmus-lumi-uus-ajutine-asjur-ev-suursaatkonnas-ottawas/article14438
Tutvustame: Rasmus Lumi, uus ajutine asjur EV Suursaatkonnas Ottawas
20 Oct 2006 Kaire Tensuda
Asusite hiljuti tööle ajutise asjurina Eesti Vabariigi
 - pics/2006/14440_1.jpg
Suursaatkonnas Ottawas. Kas see on Teie esimene välislähetus ja milline on olnud Teie karjäär enne sellele positsioonile asumist?


Alustasin tööd Eesti Välisministeeriumis 1995.a. juriidilises osakonnas. Seal tegelesin peaaegu viis aastat peamiselt rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamisega ja vastavasisuliste läbirääkimiste pidamisega.

Aastatel 2000—2002 töötasin Eesti Vabariigi Alalises Esinduses ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis, kus olin seotud mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste ning vähemal määral ka poliitiliste küsimustega.

2002.a. kevadel asusin tollase kantsleri Indrek Tarandi kutsel välisministeeriumis tööle kantsleri abina ning 2005.a. algusest võtsin üle personaliosakonna peadirektori kohustused.

Alates septembrist 2006 olen Eesti Vabariigi ajutine asjur Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Ottawas.

Kuidas käib Eestis diplomaadiks õppimine ja tööleasumine ning kas see töö on paljude noorte unistus?

Diplomaadiks õppimine käib Eestis peamiselt töö käigus. Formaalses mõttes saab diplomaadiks õppida Diplomaatide Koolis, kuid see ei ole välisministeeriumisse tööleasumisel eelduseks ja suur osa Diplomaatide Kooli lõpetajaid diplomaadina tööle ei asu.

Välisministeeriumisse tööleasumine toimub üldjuhul avaliku konkursi kaudu. Reeglina kord aastas kuulutab välisministeerium välja avaliku konkursi, kuhu võivad kõik vastava kvalifikatsiooniga soovijad kandideerida. Konkursid on väga populaarsed, kandidaate on tavaliselt 200 ringis. Tööle võetakse ühelt konkursilt reeglina kümmekond inimest.

Kas just paljude unistus, aga välispoliitikast huvitatud noorte seas on välisministeeriumis diplomaadina töötamine kindlasti eesmärk, mille poole püüeldakse ja mille nimel ka põhjalikult valmistutakse. Välisministeerium hindab kõrgelt noori inimesi, kes soovivad oma tuleviku diplomaatiaga siduda ja seetõttu pakub välisministeerium neile kõikvõimalikku tuge ja koolitust.

Palun kõnelge natuke oma tagapõhjast: kus olete kasvanud, millistes koolides õppinud?

Sündisin 1975.a. Tallinnas ning olen seal ka üles kasvanud, kuid lapsepõlves palju aega veetnud ka Tartus, kust on pärit minu isa. Tallinnas õppisin endises 7. Keskkoolis, praeguses Inglise Kolledzhis. Keskkooli lõpuklassi läbisin Ameerika Ühendriikides, California väikelinnas Willitsis.

Seejärel asusin õppima Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale, mille lõpetasin 1998.a. Ülikoolis õppisin töö kõrvalt, see on Eestis väga populaarne.

Millised on esimesed muljed uuel töökohal ja üldse Kanadas? Kas olete siin koos perega?

Esimesed muljed uuest töökohast ja Kanadast on väga head. Mõneti uus on minu jaoks töötamine nii väikeses kollektiivis (saatkonnas töötab kaks inimest), kuid iga uus asi on huvitav ja mina leian siin töötamises palju positiivset.

Harjuda tuleb ka suurte vahemaade ja vaheldusrikka tööga — ainsa diplomaadina pean täitma paljusid erinevaid ülesandeid ja külastama paljusid erinevaid kohti.

Olen Kanadas koos perega, minuga on kaasas abikaasa Ene ja 1aasta 4kuune tütar Triin.

Missugused on Teie igapäevased tööülesanded Eesti Vabariigi esindajana Ottawas ja teistes Kanada paikades?

Tööülesanded Ottawas hõlmavad peamiselt suhtlemist Kanada ametnike ja poliitikutega ning teiste riikide diplomaatidega. Loomulikult tuleb vahetevahel sellega seoses külastada ka teisi Kanada linnu, kuid see ei juhtu kuigi sageli. Ainsa Eesti diplomaadina Kanadas tuleb tegelda kõigi erinevate valdkondadega, sealhulgas poliitilised, majandus- ja kultuurisuhted. Tööülesannete hulka kuulub ka konsulaartöö, mis paljuski seisneb siin elavate eestlaste juriidiliste probleemide lahendamises nende suhtlemisel Eesti riigiga.

Meeldiva üllatusena saabus hiljuti teade viisavabaduse kehtestamisest Eesti ja Kanada vahel. Kuidas see Teie arvates elavdab kahe riigi vahelist suhtlemist ning kas Kanada avaneb paljude jaoks kui uus turismisiht?

Viisavabaduse saavutamise nimel on Eesti diplomaadid koostöös Euroopa Komisjoniga palju tööd teinud ja see otsus on lihtsalt selle töö loogiline tulemus. Siinkohal sooviksin tänada ka minu eelkäijat Argo Küünemäed, kes tegi viimaste aastate jooksul Eesti seisukohtade selgitamiseks ja viisavabaduse saavutamiseks ära suure töö.

Kindlasti avardab viisavabadus võimalusi reisimiseks ning majandus- ja turismisidemete tihendamiseks. Siiski on Kanada Eestist küllaltki kaugel ja seetõttu ei maksa ilmselt oodata külaliste hüppelist kasvu, kuid loodame, et nüüd saavad ja soovivad rohkemad eestlased kasutada võimalust Kanadat külastada.

Kas olete juba jõudnud tutvuda Kanada eesti ühiskonnaga?

Kanadas elavate eestlastega olen kuigivõrd tutvunud ja tahan muidugi veelgi rohkemate inimestega kohtuda ja suhelda. Osaliselt on see muidugi ka asi, mida Eesti riik minult ootab, kuid suuremalt jaolt on tegemist isiklike suhetega, mis ühel või teisel viisil ka minu tööle kaasa aitavad. Olen praeguseks kohtunud eestlastega Torontos ja Montrealis ning kavatsen külastada ka teisi linnu, kus eestlased elavad. Mul on väga hea meel näha, et eestlased Kanadas on nii aktiivsed ja patriootlikud ning ma üritan sellest edaspidigi osa saada.
Märkmed: