Eesti Elu
Tutvustades sõltumatut mõttekoda
Eestlased Kanadas 27 Nov 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kadri Liik Torontos

Möödunud nädalalõpul osales Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Kadri Liik Halifax International Security Forum’il. Ametivisiidi lõppedes külastas ta Torontot. Sellest kuuldes korraldas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas maineka välispoliitkaeksperdiga kohtumise teisipäeval Eesti Majas. Paraku oli liiga hilja, et seda kohtumist ajakirjanduses välja kuulutada; siiski oli võimalus huvilisi elektronposti kaudu teavitada.

EKNi esimees Avo Kittask tutvustas kõnelejat. Kadri Liik juhatab kaitse- ja julgeolekupoliitika küsimusi analüüsivat mõttekoda selle asutamisest saadik 2006. a. Ta lõpetas 1993. a. Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna bakalaureusekraadiga ning omandas 1998. a. magistrikraadi diplomaatias Lancasteri ülikoolis Inglismaal.

Aastatel 1995–1996 töötas Kadri Liik pressireferendina Eesti Saatkonnas Moskvas, aastatel 1996–1997 oli ta Eesti Päevalehe ning BNSi Moskva korrespondent.

Alates 1998. aastast töötas ta neli aastat Postimehe korrespondendina Moskvas. 2002–2004 oli Kadri Liik Postimehe välisuudiste toimetaja.

Alates Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asutamisest 2006. a. töötab Kadri Liik selle juhatajana. Lisaks on ta välispoliitilise kuukirja Diplomaatia peatoimetaja ning Kuku raadio välispoliitikasaate Välismääraja saatejuht.

Kadri Liik tänas kutse eest ning tutvustas RKK-d, mille loomise mõte tuli Jüri Luigelt, kui ta oli Eesti kaitseminister. Luik sai aru, et kaitseteemadel on vaja sõltumatuid ekspertarvamusi ja et julgeolekuteemaline mõttekoda Eestis puudus. Keskus alustas nullist, mis oli Liigi sõnul huvitav väljakutse. Hetkel on RKK-s13 töötajat, lootus on aga laieneda, optimaalne suurus oleks 20-line meeskond. RKK ekspertidest tegelevad umbes pooled kaitseteemadega, ülejäänud välispoliitikaga. Mitmetesse keskuse projektidesse on kaasatud partneritena mõttekodasid teistest riikidest. Praegu on eriti päevakorras NATO tulevik ning kaitsealliansi uus kontseptsioon.

RKK annab välja kuukirja Diplomaatia, keskuse teadurite sulest ilmub regulaarselt välis- ja julgeolekupoliitilisi küsimusi käsitlevaid artikleid. Liigi sõnul on Lennart Meri mälestuskonverents kujunenud keskuse lipulaevaks, eksperdid juba ootavad kohtumist järgmisel konverentsil. Nüüd küsivad välisajakirjanikud RKK-lt kommentaare Eestis toimuva kohta, varem ei osatud kasutada mõttekojast tulevat ekspertiisi. Kogemusbaasid on kujunemas, keskus töötab välisministeeriumiga koos, nõustades viimast lepinguliselt. Uurimistööd sünnivad oma huvist, RKK kodulehele riputatakse tulemused.

Internetis ilmuval on mõju, sest Liigi sõnul kipub Eesti ajakirjandus alla minema. Langust seletab omanike tõrksus investeerida lehtedesse raha. 1998. a. majanduskriis on süüdi, kulude kokkutõmbamiseks koondati väliskorrespondentide ridu. Tänapäeval maksab ajalehele üks väliskorrespondent miljon krooni aastas. Targad inimesed soovivad samuti tasemel palka. Odavam ja lihtsam on levitada kollast uudist, mis müüb. Äriloogika on selline: pole mõtet ponnistada, et ajalehe kvaliteeti tõsta, seda eriti online’is. Kuid välispoliitika huvitab inimesi, sõnas Liik, autentne kohapealne informatsioon, Eesti silmade läbi vaadatuna, on palju loetavam ja huvipakkuvam kui mõni BBC-s ilmunud retsensioon.

Kadri Liik palus kohalolijatel esitada küsimusi. RKK juhatajalt paluti arvamust NATO, Venemaa, Kanada, USA jpm. teemadel. Küsiti näiteks, kuivõrd realistlik on NATO alusdokumendi 5. artikli käivitumine, mis näeb ette liikmesriigi kaitsmist sõjalise kallaletungi korral. Kas sõltuks see ründajast, rünnatavast? Vihje on siin muidugi Venemaale ja Eestile. Kadri Liik vastas, et NATO laienemine polnud suunatud Venemaa vastu. Eesti saab NATO kaitseplaani, ehkki spetsiifilisi geograafilisi plaane hetkel pole. Avalikult ei räägita palju Eesti huvidele vastavast kaitseplaanist, hägusus teema ümber jääb püsima. Teadagi ei saa konkreetset vastust rünnaku suhtes anda enne selle toimumist.

Kanada kaitseminister Peter MacKay on Eesti suhtes väga positiivne, ta on jätnud Liigile Halifaxis ning varasemal tänavusel Vilniuse konverentsil toimunud kohtumisel väga hea mulje. Minister MacKay kuulas ja võttis vastu informatsiooni Vilniuses, mitte nagu mõni poliitik, kes tahab ennast esile tõsta. Kanada positsioon Eesti suhtes on arukas ja mõistlik.

Venemaa oli küsijate peamiseks huviobjektiks, päriti Putini/Medvedevi valitsustandemi sisetülide, Mistral tüüpi sõjalaeva müügi, Sergei Ivanovi, n-ö korvpallidiplomaatia jms kohta. Kokkuvõttes ütles Kadri Liik, et Venemaa on praegu välispoliitiliselt taltunud, ja et Obama on selles määravaks teguriks. Venemaa ei tea, mida uuelt USA presidendilt oodata ja kuidas temasse suhtuda.

Avalik kiri Obamale, millele ka Kadri Liik allkirja andis ning mis tekitas suve lõpus reaktsioone mõlemal pool Atlandit, sündis Kesk-ja Ida-Euroopa riikide mõttekodade koostööna. Seda kirja mõjutas tõdemus, et mõjusfääride maailm on Eestile ohtlik. Demokraatia eksport on muutunud võltsiks fraasiks. Kasulikum on avaram, väärtuspõhine maailmakord, mis president Bushi ametiajal kippus prioriteetide seast kaduma, see tuleks taastada. Taastada tuleks ka läänekogukonna vaim nii Euroopas kui mujal. Need kaks viimast lauset võtavad ehk kõige paremini kokku RKK eesmärgid ja Kadri Liigi sõnavõtu tuuma.

Sisutihe kohtumine oli õpetlik ning mõtlemapanev, Avo Kittask avaldas lõppsõnas lootust, et järgmisel Kadri Liigi Kanada visiidil oleks tal aega jälle rahvuskaaslastega kohtuda, siis ehk suuremal arvul, kuna rahvusvahelised julgeoleku- ning kaitseteemad on tähtsad meile kõigile. Huvitatu leiab seniks värsket ning olulist analüüsi RKK kodulehelt, www.icds.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus