See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/turistina-tuneesias/article14569
Turistina Tuneesias
10 Nov 2006 Vaike Rannu
Chenini

Korralik kaherealine asfalttee viib meid ikka lõuna poole. Teedevõrk Tuneesias on suurepärane. See on peamiselt rajatud prantslaste poolt. Kui 1881.a. Tuneesias avastati fosforiidilademed, hakati rajama ka teedevõrku, raudteid ja sadamaid.

Sõidame vaatama vana berberite kindlust Cheninis. On pärastlõuna ning pilvitus sinitaevas kõrvetab päike. Kusagil ei ole varju. Ümberringi on paljad kollakaspruunid mäekünkad ja elutuna näiv maastik. Siis ilmub silmapiirile berberite mägikindlus (kalaa), õigemini selle varemed. Kindlus rajati 12. saj. kahe mäeseljandiku vahele. Külas elavad praegugi veel mõned berberite perkonnad. Näeme ühte naist kõndimas kaevule. Ta märkab meid ning annab zhestidega märku, et ei tohi teda pildistada. Tolmusel rajal jooksevad ringi mõned kanad ja koerad ning lapsed piiluvad maa-aluse koopaelamu lävelt. On nii kuum, et loobume ronimast kindlusesse, kuhu viivad järsud trepid. Imetleme kõrguses, vastu sinitaevast helendavat valget mosheed oma uhke minaretiga.

On mõnus ronida tagasi jahedasse bussi. Nüüd sõidame vaatama ühte paremini säilunud berberite traditsioonilist kindlustatud viljahoidlat (ksar), kus vanasti selle piirkonna suguharud hoidsid ja kaitsesid vaenlaste eest oma viljatagavarasid. Ksar Ouled Soltane on üks parim näide sellisest viljahoidlast.

Siseneme ainukesest kindlustatud väravast. Siseõue ümbritsevad kolme- ja neljakorruselised kitsad hoidlad, mis on ehitatud liivakivist koobastesse ning plaasterdatud valgeks. Neis hoidlates oli aastaringi madal ja enamvähem ühtlane temperatuur. Kuna õhk oli ümbruses väga kuiv, olid tingimused vilja säilitamiseks ideaalsed. Ülemistel korrustel hoiti teravilja, peamiselt nisu ja otra, maa-alustesse hoidlatesse paigutati oliiviõli vaadid. Kuna igal aastal ei olnud loota head saaki, siis kindlustas selline kollektiivne hoiusüsteem suguharule stabiilsed toidutagavarad. Hoidla võti asus kõige usaldusväärsema uskliku taskus.

Tataouine

Õhtusöök ja öömaja ootavad meid Tataouine’is. See on ühtlasi meie reisi kõige lõunapoolsem punkt. Hotell Sangho Tataouine, senistest kõige huvitavama arhitektuuriga, on väga hea restoraniga ning hõlmab oma alla suure kivimüüriga ümbritsetud maa-ala. Väljaspool müüri on asustamata kõrb üksikute kaktuste ja palmidega. Seespool on tõeline oaas õitsvate puude ja põõsastega ning suure basseiniga. Toad on bungalow tüüpi ja asuvad mäejalamile tõusvatel terrassidel, sisustatud berberi stiilis. Restoranis pakutakse õhtusöögiks nii kohalikku kui ka euroopalikku toitu. Sütel küpsetatud värske kohalik kala on isuäratav.

Järgmisel hommikul alustame pikka tagasisõitu põhja poole, eesmärgiga jõuda ööseks pealinna Tunis’i. Teel möödume lõpututest oliivipuu istandustest. Giid jutustab, et Tuneesias on 50 miljonit oliivipuud. Kuna puud nõuavad vähe hoolt ja kasvavad väga vanaks, siis võib uskuda, et mõned neist on isegi pärit foiniiklaste ajast. Puud on istutatud üksteisest täpselt sama kaugusele ja nende alus hoitakse lage, et puud saaksid kogu niiskuse ja oleksid maksimaalselt viljakad.

Möödume Sfax’ist, mis on suuruselt teine linn Tuneesias. Siin lähistel olevat filmitud „English patient“. Sfax on ka sadamalinn, kust toimub fosforiidi, oliiviõli, teravilja ja puuvilja väljavedu.

Suure maantee ääres, mis ühendab Liibüat Tuneesiaga, märkame kümneid või isegi sadu väikeseid bensiinimüügi kohakesi. Seda müüakse igasuguses suuruses anumatest. Hinnad on odavad võrreldes bensiinijaamadega ja ostjaid leidub. Bensiin tuuakse Liibüast, kus see on tunduvalt odavam. Ehkki tegevus on illegaalne, pigistab valitsus silma kinni, sest selline kauplemine annab tööd ja leiba sadadele väikeettevõtjaile.

El Jem

Lõunaks jõuame El Jem’i, mis on kuulus oma suurepäraselt säilinud amfiteatri varemetega. Siin asus kunagi Aafrika suurim ja kogu maailmas suuruselt kolmas Rooma impeeriumi amfiteater, mis mahutas 31.700 inimest. Hoonekompleks on 138 meetrit pikk ja 114 m lai. Istmed on kolmel tasandil, ulatudes 30 m kõrgusele. Ehitus valmis 230 AD ning on haruldaselt hästi säilinud, kaasa arvatud maa-alused käigud ja ruumid, kus hoiti metsloomi ja gladiaatoreid enne veriste etenduste algust. Colosseum on tõesti imposantne. Kohtame siin suuri turistide gruppe, enamus Ida-Euroopast.
Märkmed: