See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/tuntud-paaria-votab-ka-sona/article26311
„Tuntud paaria“ võtab ka sõna
04 Dec 2009 Vello Helk
On hea meel konstateerida, et Eestis loetakse väliseestlaste ajalehti. Need avaldavad tihti Eesti ajalehtede artikleid, aga Eestis avastatakse nende eksistents alles siis, kui mõnele Eestis natuke konnasilma peale astutakse.

Seekord tunneb end põhjuseta riivatuna egüptoloog Sergei Stadnikov (EE Online 23.11.) Tal on hea sõnaseadmise oskus, ma olevat „tuntud“ ajaloolane, kes koostanud „vaimlis-seljanka laadse“ ülevaate. Tuntus kehtib Taani, aga mitte Eesti kohta, kus mulle vastupidiselt Stadnikovile eriti viimasel ajal on avanenud sõnavabaduse paberikorvid. Kui mul kord õnnestus avaldada üks artikkel Maalehes, küsiti kohe, kes see tegelane on?

Stadnikov paneb mulle pahaks, et ma viitan paljude venelaste emapiimaga sisseimetud sügavale põlgusele Eesti riigi vastu. Selline arvamus tegevat mind kohe paariaks! Esiteks ei arva ma seda kõikide venelaste kohta. Kui tõepoolest 30% mitte-eestlastest hääletas iseseisvuse poolt, on see siiski ainult vähemus.Teiseks retooriline küsimus: kas Stadnikov elab Eestis? Ajakirjandust, eriti aga vihast eestlastevastast sõimu sisaldavaid kommentaare jälgides, ei jää kahjuks teist muljet. Eestis on kindlasti ka teistsuguseid venelasi, kellega saadakse hästi läbi. Neil on aga tihti surve peal, nii eelistavad nad mitte avalikult sõna võtta, kartes reeturiks tembeldamist.

Tahaksin vaidlustada Stadnikovi väite, et Katõni veresaun on üldiselt Venemaal juba ammu üsna põhjalikult ühiskondlikult teadvustatud — aga kuidas? Ta arvab ka, et etnilisel päritolul ei peaks akadeemilist laadi diskussioonil olema mingit tähtsust. Vaheküsimus: kas sõna „isamaalitchik“ näitab austust Eesti vastu, kuulub akadeemilise diskussiooni juurde? Ma ei ole „prominentne eesti ajaloolane“, vaid Läänes tuntud kui eesti päritolu taani ajaloolane. Minu peamine panus on Taani ajaloo alal ja olen ligi 35 aastat töötanud Taani Riigiarhiivis. Eesti probleemide arutamise aluseks on minu kui II maailmasõja „produkti“ taust, kellel on olnud rohkem õnne kui tema põlvkonnakaaslastel. Seepärast pühendan suuremat tähelepanu eestlaste kannatustele, kuigi ka neid põhjustanud agressoritel on tulnud vahel kannatada. Kas Stadnikov on pühendanud tähelepanu ka oma vanemate sünnimaa Ukraina ja ukrainlaste kannatustele või takistab seda tema akadeemiline taust?
Märkmed: