Eesti Elu
Tuntud ja tundmatu Jaan Poska ja Tartu rahu 90
Arvamus 07 Aug 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kairi Ilison
Öeldakse küll, et asendamatuid inimesi pole, kuid ilma Jaan Poskata ei oleks Eesti Vabariik selline, nagu ta täna on. President Lennart Meri on öelnud, et Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus. Selle sünnitunnistuse üheks allakirjutavaks pooleks oli 2. veebruaril 1920 Jaan Poska, kes oli aastatel 1905-1917 Tallinna volikogu esimene eestlasest esimees ja Tallinna linnapea ning seejärel Eesti Vabariigi esimene välisminister ja Tartu rahu läbirääkimiste juht, jõudes olla ka kohtuminister ning Asutava Kogu põhiseaduse komisjoni esimees.

1908. a. omandas Jaan Poska kinnistu, mis asus toona Kadriorus Liiva tänav 8. Alates 1927. aastast kannab see tänav J. Poska nime ja alates 24. jaanuarist 2008, Jaan Poska 122. sünniaastapäevast, on Poskade perekonna kodust saanud Tallinna linna esindushoone. On kiiduväärt, et hoone enne tema täielikku hävingut Tallinna linna maksumaksjate raha eest taastati – see 30+ miljonit krooni oli kulutamist väärt. „Sellel majal on väga hea aura,” ütleb juhataja Pille Lang. Poska majas asub ka SA Jaan Poska Mälestusfond, mis peale maja taastamise seisab hea selle eest, et Poskade hõimu mineviku ja tänastel tegemistel silma peal hoida, maja ajalugu ning Poskade elu külastajatele tutvustada ning kõiki Poskadega (ja seeläbi Eesti Vabariigi sünnilooga) seotud tähtsaid kuupäevi tähistada.

Kui Jaan Poska maja sai renoveeritud Eesti Vabariigi 90. sünniaastaks, siis lihtne matemaatiline tehe näitab, et järgmisel aastal möödub Tartu Rahulepingust 90 aastat. Mis on selle sündmuse raames teoksil? SA Jaan Poska Mälestusfondi tegemistest annab ülevaate prof. Peeter Järvelaid, üks nõukogu asutajatest ja esimees:

„Mälestusfondil on teoksil päris palju olulisi asju,” ütleb esimees. „Poska sünniaastapäeval, 24. jaanuaril 2010. aastal on plaanis korraldada Tallinnas konverents (hetkel on kaalumisel kaks asukohta – Poska Maja või Teaduste Akadeemia). Mälestusfond korraldab konverentsi koostöös Õpetatud Eesti Seltsi (Eesti üks vanim ja auväärseim, 1838. aastal asutatud teadusselts), Konstantin Pätsi Muuseumi ning Tallinna Linnaarhiiviga. Konverentsi töönimetus on „Tuntud ja tundmatu Jaan Poska” ning ettekannetest on hiljem plaanis koostada raamat, mis ilmub Tartu rahu 90. aastapäeva grande finale’iks.” Selle raamatu tegevtoimetajaks on proua Velliste ning perekond Vellisted aitavad kaasa ka konverentsi korraldamisele.

„Teine ja samuti oluline projekt on koostöös Rahvusraamatukoguga,” kergitab Peeter Järvelaid veel katet 2010. aastaks kavandatud töödelt. „Jaan Poska surma-aastapäeval, 7. märtsil 2010, plaanitakse Rahvusraamatukogu erinevates saalides avada näitus „Poskad Eesti kultuuriruumis”, kus eksponeerimisele tuleb Poskade hõimu (sh perekonnanime Arder, Laaman ja Grünthal kandjate) looming ja intellektuaalne pärand – fotod, maalid, raamatud jms. Professor Järvelaid rõhutab, et kuna Poskade pärand on laiahaardeline, siis saab näitust näha rahvusraamatukogu erinevates ruumides ning väljapanek sätitakse vastavaks ruumi teemale või funktsioonile.

Ühe kiiremat teostust vajava tööna on mälestusfondi esimehe sõnul kavas välja anda „Tartu Rahu 90“ kalender, mille jaoks Peeter Järvelaid fotomaterjali kogub. See peaks valmima k. a. lõpuks. „Kui tavaliselt rõhutakse kalendris ainult pildile, siis Tartu rahu kalendri juurde tahaks mahutada lisaks fotodele ka veidi teksti, et tutvustada olulisemaid ajaloolisi sündmusi. Fotoallkirjast üksi jääb väheks,” arvab prof. Järvelaid.

Ja et kultuurielamust jaguks peale konverentsi, näituse ja raamatupoodide külastajate ka teatrilembesele publikule, siis otsitakse praegu rahalist katet ühisprojektile, milleks on näitekirjanik Loone Otsa (laineid löönud näidendite „Koidula veri“ ja „Dannebrog, Pitka ja keisrid” autor) näidend „J. Poska tänav parem ja J. Poska tänav vasak”. „Näidendi idee on äärmiselt intrigeeriv. Tegevus ei toimu staatiliselt laval, vaid liigub mööda Jaan Poska tänavat. Kadriorg on huvitav fenomen Eesti kultuuriloos ning peale selle, et Eesti Puitarhitektuuri Kaitse Fondil seal käed-jalad tööd täis, on igal majal J. Poska tänaval rääkida oma elanikest põnevaid lugusid,” ütleb Peeter Järvelaid. „Kõigepealt liiguks etendus mööda tänava paremat poolt ja käsitletakse aastaid Eesti Vabariigi isesisvusest kuni II maailmasõjani. Seejärel liigutakse tagasi vasakult poolt ja võetakse luubi alla olud 1941. aastast kuni taasiseseisvumiseni.” Peamine, et suurepärane idee ei jääks teostamata selle nii tavalise põhjuse – raha puudumise – tõttu.

NB! Seoses Tartu Rahu 90. aastapäeva tähistamisega on Jaan Poska Mälestusfondil kõigile lugejatele palve!

Jaan Poska Muuseum ootab ajaloolisi dokumente, fotosid ja esemeid, mis on pärit Poskade suguvõsast. Aga ka suulist või kirjalikult talletatud mälu. Viimaseks hea tahte näiteks olid Jaan Poska tütre Anna Poska rootslannast sõbranna kirjutatud mälestused Anna elu ja lapsepõlve kohta, nii nagu Anna seda talle jutustanud oli.

Muuseumi kohta internetis: www.jaanposka.ee. Kontakt: prof. Peeter Järvelaid. Jaan Poska Muuseum. Jaan Poska tänav 8, 10128 Tallinn. Informatsiooni saab ka e-maili teel:
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus