Tunnustust vabadusvõitlejatele Eesti Vabariigi 88. sünnipäeva puhul
Eestlased Eestis 03 Mar 2006 Kuno RaudeEWR
    Trüki   E-post   FB     
Eesti vabariigi presidendilt

Seoses iseseisvuspäevaga ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel käesoleval aastal alljärgnevatele sõjaliste teenetega vabadusvõitlejatele järgmised riiklikud autasud:

Kotkaristi IV klass
Edmund Ande, Helmuth-Voldemar Aren, Johannes Jõemets, Jaak Karist, Manivald Krusta, August Neidra, Johannes Paults, Uno Rahe, Rein Valmet.

Kotkaristi V klass

Demetrius Andresen, Paul Heinsoo, Endel Kaljuste, Valter Kannik, Karl-Leopold Karjamaa, Leopold Keller, Lembit Krall, Ants Kõverjalg, Edgar Loosaar, Karl Mandel, Heino Puurand, August Riet, Olev Ritson, Norden-Reginalt Roosvee, Jaan Sepper, Helmut Tamm, Sigfrid Udris.

Kotkaristi kuldrist

Martin Ennuk, Heldor Arvin Esberg, Elgas Lume, Sulev Merisalu, Arvi-Hindrik Paesüld.

Vabariigi 88. aastapäeva puhul korraldatud presidendi vastuvõtul Estonia teatrimajas osales Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Kotkaristi kavaler Gunnar Laev jt sõjaliste teenetega vabadusvõitlejad.

Eesti Vabariigi peaministrilt

Koostöös Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendusega korraldas Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip 21. veebruaril Stenbocki majas vastuvõtu eesti vabadusvõitlejatele. Vastuvõtul osales 44 vabadusvõitlejat Tallinnast, Rakverest, Pärnust, Viljandist, Räpinast, Keilast ja mujalt.

Soojas õhkkonnas toimunud kohtumisel tänas peaminister eakaid sõjamehi, kes II maailmasõjas võitlesid Eesti iseseisvuse taastamise eest. Tallinna vabadusvõitlejate arvamuse kohaselt on seadusandjal ja kõrgeimal täitevvõimu teostajal lunastamata ammune võlg vabadusvõitlejate ees. Nende sõnum peaministrile oli: „Eesti kaitselahingutes osalenud meestes ei ole kustunud lootus, et ükskord jõuab kätte aeg, mil õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti riik annab õiglase hinnangu Eesti kaitselahingutele II maailmasõjas ja seadusandlikul tasandil tunnustab nendes lahingutes osalenud meeste ennastohverdavat võitlust Eesti Vabadussõjas kättevõidetud iseseisvuse taastamise eest, mil Vabaduse väljaku kohal ulatub kõrgusesse Eesti Vabadussõjas ja II maailmasõjas oma rahva vabaduse nimel võidelnute auks püstitatud monument.”

Kohtumist vabadusvõitlejatega jäid meenutama peaministrile üle antud Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse laualipp, rezhissöör Andres Söödi loodud film „Neljakümnes sõda” ning Tallinna vabadusvõitleja Arvo Salumäe kirjutatud raamat „Õppursõdurina lennuväes”.

Kaitseministrilt

23. veebruaril andis kaitseminister Jürgen Ligi vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel kaitseministeeriumi teenetemärgid kaitseministeeriumi töötajatele, avaliku elu tegelastele, välismaalastele ja vabadusvõitlejatele. Kaitseministeeriumi Teeneteristi III klassi teenetemärgiga autasustatute seas olid soomepoisid Elret Epner, Uno Järvela, Hans Leuska, Leenart Tikerpuu, Olavi Larma, Seppo Lahtela, Lars Nysten ning vabadusvõitlejad Silvio Järvis, Endel Kask, Otto Kristjuhan, Heldur Rae, Ernst Raiste, Hugo Tammiksalu ja Kalju Remmelgas.

Eesti Vabariigi taastamisvõitlusest osa võtnud II maailmasõja veterani Manivald Hiisi autasustas kaitseminister Vabadusvõitleja mälestusmedaliga.

Sama päeva õhtul korraldas kaitseminister Eesti Vabariigi 88. aastapäevale pühendatud vastuvõtu Kadrioru Väliskunstimuuseumis, millest võtsid osa mitmed Tallinna vabadusvõitlejad.

Kaitsejõudude paraad

Enne kaitsejõudude paraadi algust võtsid paljud Tallinna vabadusvõitlejad osa lipuheiskamisest Pika Hermanni torni ning asetasid Armand Trei eestvõtmisel Kohtu tn. 6 hoovis paikneva Balti rügemendi mälestussamba jalamile pärja.

24. veebruaril toimunud kaitsejõudude paraadist võttis osa 767 inimest ja 12 lippu. Paraadrivistusel osalesid Eesti Vabariigi ja kaitseväe lippude toimkonnad, Scoutspataljoni, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Üksik-vahipataljoni, Üksik-sidepataljoni, Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupi, mereväe, piirivalveameti, Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevate allüksused ning kaitseväe ja piirivalve orkestrid. Esmakordselt võtsid paraadist osa kuus soomustransportööri Pasi ja neli piirivalveameti maasturit “Iltis”. Näha võis mitmesugust lahingutehnikat.

Aga näha võis muudki. Tallinna vabadusvõitlejate initsiatiivil ning kaitsejõudude paraadi korraldajate nõusolekul olid Vabaduse väljakule rivistatud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu; Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse; Eesti Leegioni; 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse; Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse; Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse; Endiste Poliitvangide Liidu ja Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühenduse võitluslippe. Nii et kokku oli Vabaduse väljakul 20 võitluslippu, 767 tänapäeva mundris sõdurit ja 22 endist sõjameest.

Peale paraadi ametliku osa lõppu tervitasid Tallinna vabadusvõitlejaid Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansip.

Vabadusvõitlejate mäletamist mööda võtsid nad viimast korda osa Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud kaitsejõudude paraadist 2001. aastal.













 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Sep 8 2014 - Tartu College, suur saal
Segakoor Oöbik lauluhooaeg 2014/15
Sep 9 2014 - Toronto Eesti Majas
Toronto Eesti Keskkool ja Gümnaasium ...
Sep 9 2014 - Toronto, Eesti Maja keldrikorrusel
Toronto Eesti Algkool alustab
Sep 9 2014 - Toronto Eesti Majas
Eesti keele kursused algajaile ja ...
Sep 9 2014 - Toronto Eesti Täienduskool Eesti Majas
Otsime eesti keele õpetajat kooli ...

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus

Eesti Elu Eesti Hääl Eesti Päevaleht Eesti Rada
Meie Kodu Raadio Muusikamoos Peterburi Teataja Vaba Eesti Sõna