Eestis pronkssõduri ümber lahvatanud kriisi ma siin ümber jutustada ei jõua. Kes tahab sündmustesse süveneda, peaks lugema internetist Eesti ajalehti. Lühidalt – pronkssõdur on uude kohta viidud, aga Tallinna kesklinn on märatsevate venelaste pahategude jälgi täis.

Vene identiteedi küsimus

Millal on üks rahvas vaba, kas siis, kui ta seda ise tunnetab või siis, kui teised ütlevad? Venelased arvavad, et kuna nemad purustasid natsismi, siis tegid nad Euroopa vabaks. Eestlased tunnevad aga, et olid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud.

Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp kirjutas, et võit Teises maailmasõjas on kindel pidepunkt vene identiteedile, see liidab venelasi ja nad on selle üle uhked.

Ka suurettevõtja Hillar Teder, kes aktiivselt Venemaal tegutseb ja oma äri tuleviku pärast loomulikult muret tunneb, kinnitab seda mõtet. Ega venelastel peale natsismi hävitamise suurt muud olegi, millega ennast siduda ja mida enda teeneks pidada. Pronkssõdur oli osa venelaste identiteedist ning kuju teisaldamisega võeti tükike sellest.

Igal rahval on õigus oma ajaloole ja oma pühadele mälestusmärkidele – oma kodumaal muidugi. Aga nagu kirjutas ajakirja Looming peatoimetaja Mihkel Mutt, on Eestis palju neid, kes ikka ei mõista või ei taha mõista, et nad ei ela Nõukogude Liidus või Venemaal, vaid ühes teises riigis.

Pronkssõdurit võib kiita ka

Kõrges eas skulptor Endel Taniloo, kes oli Saksa sõjaväes ja selle eest ka Siberis, kirjutas pronkssõduri kaitseks. Ta kurtis, et kõik lähtuvad poliitikast, keegi ei räägi aga monumendist kui kunstiteosest. Tegemist olevat Eesti skulptorite loomingu ühe parema teosega.

Pronkssõdur pole õnneks kuhugi kadunud. Kes tahab, võib minna seda jälle vaatama – kas kunsti imetlema või sõjaohvreid mälestama, see oleneb juba inimesest.

Vene propaganda rääkis palju mälestusmärgi hävitamisest. Minu mäletamist mööda pole ükski pronkssõduri tõsiseltvõetav vastane kuju hävitamist taotlenud. Küll vaieldi selle üle, kuhu ta uuesti üles panna ja kõige suuremad vastased tahtsid ta viia okupatsioonide muuseumi.

Vene delegatsiooni silmakirjalikkus

Vene parlament saatis Tallinna delegatsiooni, kes pidi pronkssõduri asjus selgust tooma. Nende sõit algas avaldusest, milles nõuti Eesti valitsuse tagasiastumist. Venelased tulid Eestisse eelarvamusega ja nende ilmne soov oli viia koju oodatud, see tähendab Eestit mustav sõnum.

Aitab ühest näitest. Delegatsioon kinnitas, et kuju on katki saetud ja uuesti kokku pandud, nagu Vene propaganda oligi väitnud. Delegatsiooni liikmed valetasid südame rahuga, eestlaste mureks jäi vale ümber lükkamine. Aga venelased nii Venemaal kui ka Eestis vaatavad Venemaa telekanaleid ja ei saagi teada, mida eestlased ütlevad või kuulevad seda koos mahategevate kommentaaridega.

Peaminister Andrus Ansip esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega. Ta ütles, et meil ei ole tegu riigi sisemiste probleemidega, vaid Venemaa koordineeritud ja räige sekkumisega Eesti riigi asjadesse.

Eestlasedki erinevatel seisukohtadel

Ega eestlased pole pronkssõduri suhtes kunagi olnud päris üksmeelsed. Esimesel mässuõhtul, kui kuju veel oma vanal kohal seisis ja venelased Tallinna kesklinna rüüstasid, tuli juba telerist kriitilisi kommentaare.

Näiteks sotsioloog Andrus Saar, kes on ikka olnud autoriteediks, nägi sündmusi väga mustades värvides. Seni vaoshoitud rahvustevahelised pinged on pronkssõduri abiga valla päästetud.

Juhan Kivirähk, teine sotsioloog, kelle arvamusega samuti arvestatakse, nõudis Eesti Päevalehes koguni peaminister Andrus Ansipi tagasiastumist. Tema on sattunud võimsa kriitika alla. Tuntud inimestest on sündmusi arvustanud näiteks veel ekspeaminister ja nüüdne ärimees Tiit Vähi.

Savisaar jälle tähelepanu keskmes

Kõige suurema kriitika alla sattus Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tema olevat linna hooletusse jätnud ja esinenud väga kahjulike seisukohtadega. Savisaare tagasiastumise nimel kogutakse internetis allkirju ja neid on saadud väga palju.

Savisaart süüdistatakse selles, et ta pürib võimule. Siiski ütles ta selgelt, et ükski riik ei saa alluda naaberriigi nõudele valitsuse vahetamiseks. Ilmselt loodab ta, et tema tund tuleb kunagi hiljem.

Kogenud poliitikuna teab Savisaar hästi, et ei saa vastu astuda oma valijatele. Venelased ei kao Eestist kuskile. Mõnikord resoluutselt tegutsedes ja teinekord kahe tooli vahel istudes on Savisaar seni suutnud oma mõju säilitada.

Kas Savisaar on omadega läbi? Ärgem olgem naiivsed. Savisaare-vastane kisa on alati meeldinud tema vastastele, aga pooldajatele on see nagu hane selga vesi. Savisaart ei ähvarda allkirjad, vaid Keskerakonna populaarse sotsiaalprogrammi ülevõtmine Reformierakonna poolt, mis võib tähendada pensionäride ja vaesemate elanike häälte kadumist.

Tuli tuha all

Venelaste probleem on Eestis hõõgunud nagu tuli tuha all. Aeg näitab, kas selle tule üles õhutamine põletab söed ja tuli vaibub, või oleks õigem olnud hoopis tuhka tulele rohkem peale loopida.

Suppi ei sööda nii palavalt, nagu seda keedetakse. Nii paanika kui ka võidurõõm on praegu enneaegsed.

Märkmed: