TTÜ rektor, professor Peep Sürje kõne TTÜ 91. aastapäeva aktusel
Eestlased Eestis 17 Sep 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
AUSTATUD KÜLALISED, HEAD KOLLEEGID, MU DAAMID JA HÄRRAD!

Seljataha on jäänud Tallinna Tehnikaülikooli 90. sünnipäeva aasta, mis oli pidulikest sündmustest tulvil. Vast alanud 91. tegutsemisaasta on hoopis teiseilmelisem – maailmamajandust räsivad tormiiilid raputavad ka kodutanumat, kasvab tööpuudus ja ettevõtted võitlevad ellujäämise nimel. Kuid ajad pole kaugeltki nii karmid kui 1918. aasta sügisel, mil Eesti Tehnika Selts sai Saksa okupatsioonivõimudelt loa tehniliste erikursuste avamiseks. Õppetöö algas 17. septembril Lutheri uue mööblivabriku keldriruumides 120 kursuslase osalusel. Läbi Vabadussõja lahingute ja ajaloo keeristormide on toonastest erikursustest sirgunud Tallinna Tehnikaülikool, kes täna oma ca 14 000 tudengi ja enam kui 54 000 vilistlasega on nii suuruse kui õppekavade ja teadustöö taseme poolest võrreldav Põhjamaade ja teiste Euroopa arenenud riikide tehnoloogiaülikoolidega.

Kuid lubage mul teha veel üks ajalooline tagasipõige. Eelmise sajandi 20/30ndate aastate vahetuse üleilmse majandusliku surutise foonil puhkenud hariduspoliitiline vaidlus kõrghariduse korraldamisel Tallinn–Tartu teljel päädis 1935. aastal Tallinna Tehnikumis kõrgharidusliku suuna sulgemisega ja tehnikateaduskonna avamisega Tartu Ülikoolis. Tehnikahariduse edendamist Tartu Ülikooli rüpes ei jätkunud kauaks, sest juba esimesel talvel selgus, et ülikool ei ole suuteline mahutama ja edukalt arendama tehnikateaduskonda. Eelöeldust tulenevalt reorganiseeriti 1936. aasta suvel ülikooli tehnikateaduskond tehnikainstituudiks asukohaga Tallinnas. Tallinna Tehnikumi kogutud varad ja asutused said ülikooli staatuses Tallinna Tehnikainstituudi alusvaraks. 1938. aastal nimetati Tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks.

Tehnikaülikooli asutamisega kaasnes tehnikateaduste ja tööstuse hoogne areng Eestimaal. Tekkis kodumaine fosforiidi- ja õlitööstus. Tehnikaülikooli juurde asutati Loodusvarade Instituut ja Riiklik Katsekoda. Riigi majandus arenes ja tööpuudus vähenes. Selgus, et Eesti riik vajas ja suutis üleval pidada kahte ülikooli.

Täna on Eestis jälle MaSu ja jälle räägitakse Eesti kõrghariduse kardinaalse korrastamise vajadusest võtmes – kõik kohalikud ülikoolid Eesti Ülikooli ühiskatuse alla kokku hopp! Andku kallid haridusjuhid mulle andeks, kuid minu teada on Põhjala ja Baltikumi regioonis vaid Lätis oma riigi nime kandev ülikool – Läti Ülikool, kes muide selle kuu lõpus tähistab oma 90. sünnipäeva. Kuid samas on seal eelmisel aastal 145. aastaseks saanud Riia Tehnikaülikool ja rida teisi eri nimelisi ja –ilmelisi õppeasutusi. Ei ole ma midagi kuulnud ka Soome Ülikooli asutamisest.

Samas olen ka mina seda meelt, et kohalik kõrgharidusmaastik vajab korrastamist – 36 kõrgkooli on ühe 1,3-miljonilise elanikuga väikeriigi jaoks liig mis liig! Muide, USA-s on iga poole miljoni inimese kohta üks teadusülikool. Kui rääkida vajadustest ja võimalustest veidi kaugemas perspektiivis, siis tundub, et üle kahe rahvusvahelistele nõuetele vastava teadusülikooli Eesti ei vaja ega suuda ka üleval pidada. Üks neist kahest peaks kindlasti olema klassikaline ja teine arvatavasti tehnika–tehnoloogia suunas veidi lapergune universitas. Millist nime, kas tehnika- või tehnoloogiaülikool vms, see universitas kannab, pole esmatähtis, kuid tehnika-, täppis-, loodus- ja sotsiaalteaduste vallas peab seal tekkima sünergiline ja rahvusvaheliselt tunnustatud tipptase. Jutud mudaliigast ja teiste riikide suurülikoolide ripatsiks pürgimisest ei kannata kriitikat.

Meil tuleks suure hüppe planeerimise ja skolastilise targutamise asemel enam tähelepanu pöörata järgmistele märksõnadele:
· TEADMISTEPÕHINE RIIK JA MAJANDUS – asjad millest on palju räägitud, kuid mille saavutamiseks on väga vähe tehtud.
· ÜHISKONNA TEENIMINE – eesmärk ja ülesanne, mis üha jõulisemalt tõstatub ka ülikoolide kontekstis.
· AKADEEMILINE VABADUS – teadustemaatika vabale valikule lisandub ka ülikooli suveräänsus õppetöö küsimuste lahendamisel, finantsasjade korraldamisel ning arengu kavandamisel.
· ETTEVÕTLIK ÜLIKOOL – eesmärgiks on pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi ja oma riigi jätkusuutlikuks arenguks olulisi õppe-, teadus- ja innovatsiooniteenuseid. Oluline on ka lisavahendite teenimine.
· TIHEDAM KOOSTÖÖ ülikoolide ja ettevõtete vahel nii õppe- kui teadustöö valdkonnas on edu võtmeks teadmistepõhise riigi ülesehitamisel.
· RAHVUSVAHELISTUMINE – TTÜ on juba praegu kümnete rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike liige. Meil töötab hetkel 45 välisõppejõudu ja teadurit ning 2015. aastaks prognoosime viia nende arvu üle 130-ne. Hetkel õpib meil 520 välisüliõpilast. Ka seda arvu kavatseme 13 ingliskeelse õppekava toel lähiaastatel märgatavalt kasvatada. Me arendame jõuliselt oma õppe- ja teaduse infrastruktuuri, mis parandab võimekust koostööks maailma tippülikoolidega.

Hea kolleeg akadeemik Raimund Ubar ütles aasta tagasi TTÜ 90. sünnipäevaaktuse kõnes väga ilusasti: „Maailmas mida tormiliselt kujundab tehnoloogia, on võimalus tõeliselt vabaks jääda üksnes neil rahvastel, kes tehnoloogiat valdavad ja loovad, seal kus inseneriasjandus on au sees!“ Quo vadis Eesti Vabariik?

Vivat academia, vivat professores!

Nende sõnadega palun lugeda Tallinna Tehnikaülikooli 91. sünnipäevale pühendatud pidulik aktus avatuks!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus