Martin Kutti
Reporter
6. juuli 2017 23:59
Kapitalismi-vastased aktivistid kandmas maailmaliidrite maske. Sadamalinna on koondunud aktivistid, kes protesteerivad G20 tippkohtumise vastu. | FOTO: Odd Andersen/AFP/Scanpix
Täna algab Saksamaal Hamburgis kaks päeva kestev G20 tippkohtumine, mis toob kokku maailma suurimad tööstusmaad ning areneva majandusega riigid.
USA presidendi Donald Trumpi ja tema Vene ametivenna Vladimir Putini omavaheline kokkusaamine on üks seekordse G20 tippkohtumise tähtsamaid hetki. Siiani on kahe suurriigi liidrid küll omavahel kolm korda telefonitsi vestelnud, aga otsest kontakti olnud ei ole. Kohtumine sai Washingtonilt ja Moskvalt ametliku kinnituse vaid mõni päev enne tippkohtumist.
Kohtumise formaadi kohta tehti pikalt oletusi, sest Valge Maja väitis veel nädala alguses, et ametlikuks kohtumiseks ei ole ettevalmistusi tehtud.
Diplomaatilises tähenduses võib ametlikust kohtumisest välja lugeda positiivseid märke: see näitab, et USA ja Venemaa on mõlemad huvitatud omavaheliste suhete arendamisest.
Nädala keskpaiku kirjutas uudistekanal CNN, et Moskva üritas korraldada ametlikku kohtumist, näitamaks Putini ja Trumpi austust teineteise suhtes. Trumpi julgeolekunõunike teatel polnud ametlik kohtumine asjaolusid arvesse võttes õige otsus ja seetõttu otsustati see ära jätta. Ei ole teada, mis Valge Maja ümber veenis, aga nüüdseks on selge, et ametlik kohtumine täna siiski toimub.
Eelmine USA president Barack Obama sai viimasel kahel G20 tippkohtumisel Putiniga kokku mitteametlikult. Obama ja Putini viimane ametlik kokkusaamine tippkohtumisel leidis aset 2015. aasta ÜRO üldkogul.
Alates Trumpi ametisse vannutamisest on Venemaa ja USA vaheliste suhete paranemist loodetud, aga siiani ongi see vaid sooviks jäänud. Viimased kuud on kahe riigi vahelistele pingetele vaid lisa toonud. Probleeme tekitavad konfliktid Süürias ja Ukrainas ning alles hiljuti laiendas USA sanktsioone Venemaa suhtes. Viimane otsus avaldati päeval, mil Ukraina president Petro Porošenko Washingtoni külastas.
Alles eelmisel kuul tulistasid USA mereväele kuuluvad lennukid F/A 18E Super Hornet alla Süüria valitsusvägede SU-22-tüüpi hävitaja, mis ründas USA toetatud ISISe-vastase rühmituse Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) võitlejaid. Venemaa vastas karmilt, väites, et nüüdsest on iga Eufrati jõest läände lendav õhusõiduk potentsiaalne õhusihtmärk.
Aprilli alguses korraldas USA raketirünnaku Süüria õhuväebaasile, mille Venemaa teravalt hukka mõistis, ähvardades USAd nende sätestatud punaste joonte ületamise eest.
Valge Maja ametnike sõnul plaanibki president Trump kohtumisel keskenduda just Süüria ja Ukraina konfliktide arutamisele.
Süüria konflikti kõrval on pinged õhus ka mujal maailmas, sest USA sõnul teevad Venemaa lennukid Läänemere kohal ohtlikke manöövreid, mis võivad lõppeda kokkupõrgetega. Samuti ollakse mures Venemaa relvajõudude suurõppuse Zapad 2017 pärast, kus harjutatakse Balti riikide isoleerimist ülejäänud Euroopast ja nn Suwalki koridori loomist.
Kardetakse, et olukord kisub tänavusel G20 tippkohtumise pingeliseks ka teises mõttes ja taas on asjaosaliseks skandaalne USA president. Korraldajariigi Saksamaa kantsler Angela Merkel tahab väidetavalt tippkohtumise kesksete teemadena arutada kliimamuutusi, vabakaubandust ja immigratsiooni. Kõigi nende teemade kohta on Trumpil oma arvamus, mis ei ühti just ülejäänud maailmaliidrite mõtetega ja võib esile kutsuda teravaid vaidlusi.
Merkeli sõnul ei saa kõnelused olema lihtsad. «Erimeelsused on ilmselged ja oleks vale teeselda, et neid ei ole. Seda ma teha ei kavatse,» lausus Saksamaa kantsler eelmisel nädalal Reutersile.
Putini ja Trumpi kõrval osaleb tippkohtumisel veel üks vastakaid tundeid tekitav riigijuht. Türgi president Recep Tayyip Erdoğani läbisaamine teiste maailmaliidritega on olnud keeruline ja mitu riiki on olnud mures demokraatliku Türgi säilimise pärast.
President Erdoğan sai aprillis peetud Türgi põhiseadusliku referendumi tulemusel õigusi juurde ning see on pingestanud Türgi suhteid mitme teise riigiga. Türgi soovis korraldada Erdoğani kohtumise Saksamaal elavate türklastega, mille Saksamaa ära jättis, väites, et neil napib tippkohtumise kõrval ressursse sellise ürituse turvamiseks.
Türgi on omakorda avaliku ürituse keelamise järel Saksamaad süüdistanud natsistlikus käitumises, üleeile teatas Erdoğan isiklikult, et sellise otsusega sooritab Saksamaa poliitilise enesetapu. Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel on vastukaaluks öelnud: «Meil on küll avatud riik, aga meil ei ole mingit eesmärki tuua teiste riikide riigisiseseid pingeid oma rahva juurde,» vahendab BBC. Samuti ei soovinud Saksamaa, et Türgi tooks ürituse tarbeks kaasa oma turvatöötajad, keda alles eelmisel kuul süüdistati jõhkras käitumises Washingtonis.
Paberil on Saksamaa ja Türgi küll liitlased, kuid hiljuti liigutas Saksamaa oma jõud Türgi Incirliki õhuväebaasist Jordaaniasse, sest president Erdoğan keelas Saksamaa esindajatel õhuväebaasi tulla.
Tippkohtumisega kaasneb peale kõige muu protesteerijate kogunemine Hamburgis. Kohtumise teisel päeval korraldatakse protestimarss «G20 ei ole teretulnud,» kus osaleb umbkaudu 50 000 – 100 000 fašismivastast, feministi, kliimaaktivisti ja kurdi rahvusest inimest. Terve tippkohtumisele eelnenud nädal oli samuti täis kõikvõimalikke protestiaktsioone ning mitu korda pidi märulipolitsei demonstrante ohjeldama. Rahva laiali ajamiseks tuli käiku lasta ka veekahurid.
