„Triipude lood“ 2. novembril

Rahvarõivaste moeparaadi korraldamine lõppfaasis!

Kuidas sündis projekt „Triipude Lood“? Rahvarõivaste moeparaadi korraldamine oli Maakondliku Esinduskogu (ME) vaimusünnitis. Selleainelist ekspertiisi otsides tegi ME juhatus Etnograaafia Ringile (EERK) ettepaneku moeparaadi projektiga kaasa lüüa. Alles 2000. aastast Etnograafia Ringis tegutsenud juhatuse liikmed kõhklesid vaid momendiks enne üleskutse vastuvõtmist. ME-st ja EERK-ist sündiski ühine MEERK komitee ja projektile valiti nimi „Triipude lood“. Koostöövaimus on MEERK komitee ajusid ragistatud juba enam kui aasta ning on nii mõndagi rahvarõivaste kohta õpitud.

MEERK komitee liikmete ajuraju: ees vas. Maaja Matsoo, Ellen Leivat, Reet Piiri Tartust, Naani Holsmer, taga Tamara Norheim-Lehela, Helle Arro, Anne Orunuk, Anu Sepp. 2007.a. pälvis Reet Piiri Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastaauhinna rahvarõivatraditsiooni alalhoidja". Foto: M. Matsoo - pics/2008/09/21008_3_t.jpg — MEERK komitee liikmete ajuraju: ees vas. Maaja Matsoo, Ellen Leivat, Reet Piiri Tartust, Naani Holsmer, taga Tamara Norheim-Lehela, Helle Arro, Anne Orunuk, Anu Sepp. 2007.a. pälvis Reet Piiri Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastaauhinna rahvarõivatraditsiooni alalhoidja". Foto: M. Matsoo

Korraldamise käigus kutsuti sel kevadel „Triipude lood“ korraldava komitee ajurajule eesti rahvarõivaste spetsialist Reet Piiri. Lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloolase-etnoloogina, töötab Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumis rahvarõivaste ajaloo uurijana 1978. aastast saadik. Oma ekspertiisi, teadmisi ja kogemusi rahavarõivaste alal jagas Reet Piiri MEERK komitee liikmetega ning ka suurearvulise rahvakultuuri huvilistega loengul „Elav rahvarõivas“15. aprillil Tartu College’is.

Projekt „Triipude lood“ toimub kahes faasis. Esimesse faasi kuulub suurüritus pühapäeval, 2. novembril: kell 1 on avatud rahvariiete ja nendega kaasnevate esemete väljapanek Eesti Maja väikeses saalis ja kell 2 toimub rahvarõivaste moeparaad suures saalis. Sissepääs $30, pakutakse kerget einet. Projekti teise faasi kuulub rahvarõivaste ainelise DVD valmistamine.

Kanadas ja mujal välismaal on rahvarõivad kujunenud eesti lipu, eesti vapi ja eesti hümni kõrval otsekui eesti rahvasümboliks. Eesti rahvariided, eesti rahvakultuur ja eesti idenditeet on lahutamatult seotud. Eesti rahvarõivad kajastavad eestlaste ilumeelt ja uhkustunnet. Ja kuidas on lood Kanada eestlaste rahvarõivaste koguga? See on hämmastavalt rikkalik ja uskumatult kaunis. Tekib aina küsimus, kuidas kõike seda rikkust ja ilu mahutada tulevasse väliseestlaste muuseumi. Ja tänu selle küllusliku vara eest kuulub andekatele Kanada eesti naistele, käsitöökunstnikele, rahvarõivatraditsiooni ja seega eesti rahvakultuuri alalhoidjatele. Projektiga „Triipude Lood“ ütleme „müts maha“ ehk õigemini „tanud maha teie ees”!