Eesti Elu
Torontos tähistati EV 92. aastapäeva
Eestlased Kanadas 26 Feb 2010 Eerik PurjeEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Pühapäeval, 21. veebruaril tähistas Toronto eestlaskond Eesti Vabariigi 92. aastapäeva piduliku kontsert-aktusega. Esmakordselt leidis see üritus aset Eesti Majas. Suur saal oli osavõtjaist tulvil. Teadustajana tegutses aktusel Anneli Andre-Barrett.

Aktus algas avamarsiga skautide ja gaidide orkestrilt ngdr Tiina Paluoja juhatusel, mille helide saatel skautlikud noored tõid sisse Eesti ja Kanada lipud. Ühiselt lauldi orkestri saatel Kanada hümni, mille järel ütles avasõna EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat.

Palvuse pidas õpetaja Tauno Teder ja langenute mälestamise viisid taas läbi noored. Skautide ja gaidide kõnekoor esitas Andres Raudsepa kirjutatud mälestusteksti sooloetlejate gaid Kaare Naelapea, skaut Kristjan Naelapea ja nskm Eerik Randsalu eestvedamisel. Kõnekoori ettekande kulminatsiooniks oli Enn Võrgu „Uinuge, langenud kotkad“ orkestrilt, mida seekord juhatas skm Enn Kiilaspea.

Aktusekõne pidas EV suursaadik Kanadas, Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos Väino Reinart, kellel jätkus palju tunnustavaid sõnu eesti kogukonnale Kanadas, eriti Torontos. Suursaadik ütles muuhulgas:

„Saabuval Eesti Vabariigi sünnipäeval on mul eriti hea meel kohtuda teiega selleks, et teid tänada selle eest, et te ei ole kunagi hüljanud Eestit oma südames ja oma kodudes. Seda ka kõige pimedamatel okupatsiooniaastatel. Alati, kui reaalpoliitilised tõmbetuuled tahtsid meie riigi õiguslikku eksistentsi maailmakaardilt minema pühkida, meenutasite ikka ja jälle, et me oleme olemas ja tahame olla vabad inimesed oma kodus ja omal maal. Tänu teile säilis meie riigi järjepidevus ja Eesti püsis kaardil. Teie poolt kirjutatud ajalugu väärib jäädvustamist ja meenutamist läbi inimpõlvede.“

Suursaadik rõhutas oma kõnes veel, et üleilmne eestlus on üks Eesti konkurentsieelistest. Mainis raskeid aegu, mida ülemaailmne majanduskriis on endaga kaasa toonud. Kinnitas ühtlasi meie rahva valmidust pingutada Euroopa Liidu kriteeriumide täitmise nimel ja puudutas julgeolekuküsimust ning meie sõjaväelaste panust NATO liikmena. Kõne võeti vastu tugevate ovatsioonidega.

Kontsertosas esitas Estonia Koor Ingrid Silma juhatusel neli isamaalist laulu, üht saatis klaveril Talvi Maimets. Koori esinemine mõjus meeliülendavalt.

Tervitused edastas Avo Kittask, tervitades kõigepealt EKNi poolt kui selle organisatsiooni esimees. Kirjalikud tervitused olid saatnud Eesti Selts Kitcheneris, Toronto linnapea David Miller, rahvusvaheliste kaubandussuhete minister Peter van Loan, Ontario peaminister Dalton McGuinty, föderaalvalitsuse opositsioonijuht Michael Ignatieff, multikultuuriminister Jason Kenney ja Kanada peaminister Stephen Harper.

Kanada eestlaste teenetemärgi oli seekord välja teeninud seitse isikut, kellest neli viibis kohal ja kellele märk rinda kinnitati ning vastav diplom üle anti. Kohal viibisid Marcus Kolga, Edgar Liik, Vaike Rannu ja Tarvo Toomes. Need, kellele märk ja diplom hiljem sobival hetkel üle antakse, on Marju Säägi, Ene Billings-Rebane Kitchenerist ja Jüri Wallner Ottawast.

Aupeakonsul Laas Leivat teatas, et kolme isikut on vääristatud kuld-teenetemärgiga. Selle üheks eeltingimuseks on, et isik on juba vähemalt kakskümmend aastat olnud teenetemärgi kavaler. Seekordseiks teenelisiks eestluse kandjaiks osutusid Mai Vomm-Järve, Markus Hess ja Avo Kittask. Kõik kolm viibisid aktusel ja võtsid oma aumärgid publiku tugeva aplausi saatel vastu.

Lõppsõna ütles Toronto Eesti Seltsi esinaine Anne Liis Keelmann, kelle sõnavõtt lõppes ühise Eesti hümni laulmisega orkestri saatel Enn Kiilaspea juhatusel. Siis võttis taktikepi taas Tiina Paluoja ning orkestrihelide saatel kandsid skautlikud noored lipud saalist.

Pidulik sündmus oli üldsuse jaoks lõppenud, kuid kohvikuruumid olid sel päeval avatud nii enne kui pärast aktust. Sinna siirdusid nüüd paljud. Sõjaveterane ja nende abikaasasid paluti aga koguneda kristallsaali traditsiooniliseks austamiseks, mida juba aastaid on ühiselt korraldanud Eesti Korporatsioonide Liit (presideeriv korp! Rotalia) ja Eesti Üliõpilaste Selts. Ka seekord viidi see läbi EV Aupeakonsulaadi patronaazhi all. Juba aktusel oli igale veteranile rinda kinnitatud rahvusvärvid ja neile varutud istekohad esiridades.

Kristallsaalis istuti maitsekalt kaunistatud laudades, millel hõrgutavad suupisted ja veinipudelid. Teadustajana tegutses confr! Aleks Kivi (korp! Rotalia). Avasõna ütles vil! Toivo Miljan (korp! Rotalia), palvuse õpetaja Tauno Teder ja austamiskõne pidas vil! Peeter Einola (korp! Rotalia). Vahepeal tehti ühislaulu, mida hoogsalt juhatas vil! Martin Toomes (korp! Rotalia). Sõjaveteranide esindajana lausus oma tänusõnad ltn Tarmo Rae ja lõppsõna ütles vil! Enn Varrik, Eesti Üliõpilaste Selts.

Oli meeldiv tõdeda, et eesti rahvas pole unustanud ega unusta neid, kes oma kodumaa vabadust on relvaga kaitsnud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus