Lõuna-Florida Eesti Koondise korraldusel toimus tänavune EV aastapäeva tähistamine 20. veebruaril kontsert-aktuse ja lõunasöögiga Benvenuto restoranis Boynton Beach’is. Taevataat oli andnud sooja ja päikesepaistelise ilma ning pidulisi oli saabunud nii ligidalt kui ka kaugelt. Arvukalt oli kohal „lumelinde“ Kanadast ja ei puudunud ka paar külalist Eestist, kokku oli osavõtjaid umbes 90 inimest.
Külalisi tervitas eesti ja inglise keeles Heiki Parts, kes ka tegutses teadustajana.
Abipraost Valdeko Kangro oli saatnud päevakohase palvuse, milles ta oma poisikese-põlve mälestused Eesti Vabariigi aastapäeval lehvivatest lippudest Tartus oli kokku sidunud hümni laulmise ja palvega, et Jumal valvaks ja õnnistaks meie kodumaad.
Kohaliku Läti Ühingu ja Läti Koguduse esindaja Astra Grinmanis tõi tervitusi ja aastapäeva õnnesoove lõunanaabritelt.
Koondise esimees Arno Kallas andis koosviibijatele lühikese ülevaate legendaarse konsuli ja diplomaadi Ernst Jaaksoni elust ja tegevusest. Jaakson esindas külma sõja ajal järjekindlalt meie vabariiki ja tema olemasolu oli pinnuks silmas N. Liidu diplomaatidele.
Avaldati tunnustust nendele meestele, kes olid võitlenud Eesti vabaduse eest. Neid oli kohal kaks, Aleks Erton ja Egbert Runge, ning nende rinda kinnitati sümboolseks tänutäheks sini-must-valge lindike.
Eesti eest võideldes langenud meeste ja naiste mälestuseks luges Helve Parts tundeküllaselt ette K.-E. Söödi „Laul langenud kangelastele“ Hando Nahkuri klaveri saatel.
Aktuse muusikalise osa täitsid kaks suurepärast kunstnikku, tuntud sharmantne lauljatar, Toronto „ööbik“, Rosemarie Lindau ja andekas pianist Hando Nahkur, kes täiendab end ja töötab Texas Christian University juures Dallases.
Hando Nahkur esitas virtuoosi-tehnikaga ja tundeküllaselt kaks Franz Lizsti klaveripala, Ungari Rapsoodia No10 ja Mälestused de Norma (transkriptsioon Bellini ooperist Norma), millest viimane sai püstijalu aplausi osaliseks. Kuulajaskond võis veenduda, et Hando Nahkur tõeliselt pälvib Saksamaa veebiajakirja Zeit Online tunnustuse, et ta on mänginud end suurte pianistide tasemele. Tema eelmisel kevadel välja antud CD „Deus Ex-Clavier“ valiti sama ajakirja poolt maailma kolme aasta parima klassilise plaadi hulka.
Sädelev ja lavaküps Rosemarie Lindau võitis kohe publiku südamed lauludega „Kodu“ U. Naissoo, „Muinaslugu Muusikas“ R. Valgre, „Rahu“ R. Rannap ja muusikalist Evita Andres Raudsepa poolt eesti keelde sõnastatud „Mu südame kodukolle“. Aga ei ole kahtlust, et Rosemarie Lindau võluvaim zhanr on Edith Piafi tõlgendajana. Emotsioonalselt ja liigutavalt ette kantud prantsuskeelsed Piafi ballaadid „Milord“, „Padam, Padam“ ja „La Vie en Rose“ viisid kuulajaskonna kaugele Pariisi ööklubisse, kus laulis „Väike Varblane“ ise.
Palju nalja, elavust ja aplausi tegid ka Rosemarie Lindau nii-nimetatud „publiku osavõtu“ laulud „Big Spender“ ja Carmeni aaria, kus lauljatar rahva hulgast leidis palju „austajaid“.
Kavalise osa vaheajal serveeriti ka maitsev lõunatoit, mille kestel sai söögilauas vestelda nii vanade kui ka uute tuttavatega.
Lõppsõnas tänas Koondise abiesimees Oss Riisma kõiki esinejaid ja kaastöölisi, kes aastapäeva tähistamise heaks kordaminekuks kaasa olid aidanud.
Lahkusime aktuselt meeldejäävate muljetega ja teadmisega, et eestluse ja eesti kultuuri säilitamine läheb edasi ka lõunas palmide all.
