See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/toronto-eestlaskond-kohtus-ev-peaministriga/article17098
Toronto eestlaskond kohtus EV peaministriga
03 Aug 2007 Eerik Purje
Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip oli otsustanud oma suvepuhkuse veeta perega (abikaasa ja tütar) Kanadas ning samaaegselt kasutada võimalust kohtuda Toronto eestlastega ja tutvuda nende mitmesuguste eluavaldustega. Valitsusjuhi käitumine ja vaba vestlusstiil jätsid selge mulje, et ta ülimaks sooviks oli eirata formaalsusi sedavõrd kui võimalik ja tunda end lihtsalt eestlasena eestlaste hulgas. Jõekääru laste suvekodu perepäeval, kuhu ta ootamatult ja ette teatamata ilmus, see tal õnnestuski. 31. juuli õhtul Toronto Eesti Majas asjad lausa selliselt ei laabunud. Kohalik eestlaskond tuli kokku kutsuda ja see vajas mõningat organiseerimist, mille juures teatud formaalsusi polnud võimalik vältida. Kuid peab tunnistama, et ka selles pidulikus õhkkonnas suudeti säilitada sõbralik, peaaegu perekondlik alatoon, mistõttu kohtumine kujunes meeldivalt hubaseks.

Eesti Maja suur saal oli rahvast tulvil. Oli tegemist istekohtade leidmisega, kuid ära mahutati lõpuks ikkagi kõik. Üsna täpselt ettenähtud ajal kõlasid valjuhääldajaist fanfaarihelid ning EKNi esimees Avo Kittask, vilunud programmijuht, teatas pidulikult: „Minu daamid ja härrad, Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip perekonnaga!“ Lugupidavalt püsti tõusnud publiku tugeva aplausi saatel kõndisid külalised neile varutud laua äärde. Vahetult kõlasid siirast vaimustusest kantud Eesti Vabariigi hümni helid.

Esimeseks sai sõna E.E.L.K. peapiiskop dr Andres Taul, kes oma muheda huumoriga lausutud tervitussõnadega lõi vabama ning pinget lõdvestava atmosfääri. Seejärel tervitas lühidalt Evelyn Koop, kes tutvustas oma värskelt Euroopast võistlustelt saabunud Kalev Estienne võimlejaid. Noored neiud demonstreerisid oma nõtket graatsiat, pälvides tugevad ovatsioonid.

EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat avaldas oma sõnavõtus tunnustust peaministrile käesoleva aasta aprillirahutuste puhul kindlameelse käitumise ja pronkssõduri ümberpaigutamise eest. Ühtlasi tegi teatavaks, et peaminister on kuulutatud Kanada eestlaste teenetemärgi vääriliseks. Koosolijate tugevate kiiduavalduste saatel anti märk koos vastava diplomiga kohapeal üle.

Peaminister ise oma sõnavõtus rõhutas väliseestlaste panust eesti vaimu hoidmisel, mis kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti aitas kaasa Eesti taasiseseisvumisele. Tähendas humoorikalt, et Jõekääru suvelaagrita poleks Eesti Vabariigil praegust presidenti ega Toronto rahvusliku kasvatuseta välisnõunikku Küllike Sillaste-Ellingit (viimane oli peaministri perega kaasas). Eesti majandus on tugev ja rahvas suhtub tulevikku optimistlikult. Pronkssõduri eemaldamise suhtes oma endiselt asukohalt mainis ta tagasihoidlikult, et ta ei pea seda mingiks eriliseks sangariteoks. See samm oli lihtsalt vajalik, kuna Moskva surve muutus liiga tugevaks. Oli tarvis näidata, et Eesti küsimusi ei otsustata Moskvas, vaid seda teeb meie endi demokraatlikul teel valitud juhtkond. Eesti Vabariigis on kõige olulisemad eestlaste tunded.

Anti luba küsimuste esitamiseks. Seda võimalust kasutasid mitmed. Tunti muret rahva madala iibe üle ja otsiti lahendusi (Tarvo Toomes); sooviti teada, miks peaminister ei pakkunud Mart Laarile välisministri portfelli (Reet Marten-Sehr); eesti keele säilitamise teemal kõneles Aino Müllerbeck. Pikemalt arutles peaminister Erich Rannu esitatud küsimust euro käibele võtmise kohta. Virge Kasekampa häiris Lenini kuju Narvas.


Siis selgus, et peaministril on Toronto eestlaskonnale haruldane kingitus kirjastuse „Ilmamaa“ poolt välja antud raamatusarja „Eesti mõttelugu“ näol. Kogu sarja, 75 eksemplari, võttis vastu Eesti Maja abiesimees Ivi Kiilaspea, kes omakorda kinkis peaministrile mälestusalbumi „Eesti Maja Torontos 1950-2000“.

Enne, kui peaminister Ansipil võimaldati taas lauda istuda, et nautida pianist Armas Maiste esinemist, tuli tal veelkord vastu võtta nüüd juba orkaaniks paisunud ovatsioonid. Kogu saalitäis oli uuesti jalul ning aplodeeris vaimustunult.

Armas Maiste esitas kaks klaveripala. Esimeseks oli ta enda improvisatsioon eesti rahvaviisi „Karjase laul“ teemal, teiseks Chopini „Fantaisie impromptu“. Lisapalata lavalt lahkumist publiku soe poolehoid talle siiski ei võimaldanud. Selleks oli ehtmaistelik muusikaline koerustükk, kus vana eesti Kaera-Jaan pandi karglema kirevas dzhässikuues.

Oli aeg kinnitada keha ja kohvikuperenaise ahvatlev külmlaud ootas. Söögipalveks asus kõnepulti baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag. Viimane on tuntud mehena, kes tõsisemagi ülesande kallale ei suuda asuda mõnusat huumorit appi võtmata. Nii seegi kord. Vaimulik kurtis, et kuigi aplausi on õhtu vältel olnud piisavalt, ei ole seda päris õiglaselt jagatud. Tema arvates pälvis aplausi ka Ansipi pere noorim võsu, pisitütar Liisa, kes end hästi ülal pidanud ja kõik pikad tseremooniad vapralt välja kannatanud. Koosolijad nõustusid ja see defitsiit kõrvaldati kohe ning mõjuvalt. Järgnev palve oli südamlik ja harras.

Anti luba toidujärjekorda asuda. See oli meeldivaks vahelduseks. Lauale ilmusid veinipudelid, hiljem ka kringlid ja kohvikannud. Oli võimalus lõõgastuda ja head toitu nautides omavahel vabalt vestelda.

Kuigi aeg oli piiratud, said lõpuks veel tervituseks sõna mitmed isikud ja organisatsioonide esindajad. Tervitasid maestro Roman Toi, Maakondliku Esinduskogu esimees Anne Orunuk, Eesti Täienduskoolide tööde kooskõlastaja Edgar Marten, Jõekääru suvekodu esindaja Allan Liik, Eesti Kunstnike Koondis Torontos president Mai Järve-Vomm, Tartu College’i president em. Elmar Tampõld, EERO esimees Mari Ann Tammark, peagaid Ingrid Kütt, skaudijuht ja endine peaskaut Jaan Lepp, Eesti Sihtkapital Kanadas esimees Lia Hess ja Toronto Eesti Ühispanga nõukogu esimees Toomas Marley. Viimane tutvustas ühtlasi Ühispanga uut presidenti Toomas Küttit. Peaministrile ja ta perele anti koos tervitustega üle mitmeid kinke ja mälestusesemeid.

Oli üsna hiline tund, kui Avo Kittask peoperemehena võis tõusta kõnepulti ja kuulutada meeldiv koosviibimine lõppenuks. Ka nähtavalt liigutatud peaminister lausus oma viimased tänusõnad. Kolmandat korda tõusid osalenud tänulikuks ja tunnustavaks aplausiks.

Oli aeg asuda koduteele. Mindi rõõmsameelselt ja sügava rahuldustundega. Siinkirjutaja jaoks oli möödunud õhtu tervendavaks süstiks kodu- ja väliseestlaste vahekorras. Oli rõõm tõdeda, et Eesti Vabariigi valitsusjuht oli võtnud vaevaks pühendada osa oma suvisest puhkusest siinse eestlaskonnaga kohtumiseks. Ilmselt on meie töö ja tegevus, meie rahvuslikud pingutused siiski midagi väärt. Veel ei ole meid maha kirjutatud. Ehk püsime veel. Tasub loota ja selle lootuse nimel veel tugevamalt pingutada.
Märkmed: