Eesti Elu
Toronto eestlanna Lillian Lahe õpetab lapsi Hispaanias
Inimesed 27 Jan 2012  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Jõuluaegne põgus kohtumine Sinuga pakkus üllatuse. Tublisid eestlasi on tõesti igas maailma nurgas. Sina elad Hispaanias ja töötad seal Valencias asuva Ameerika eel- ja algkooli juhatajana. Kuidas Sa sinna sattusid?

Ma olen töötanud erinevates koolides üle 30 aasta nii õpetajana kui administratsioonis. Oleksin võinud juba pensionile jääda, aga tahtsin midagi uut näha ja teha. Mõtlesin, et oleks väga huvitav õpetada mõnes Euroopa koolis, mis annaks ühtlasi hea võimaluse reisida. Selletõttu hakkasin hakkasin paar aastat tagasi uurima võimalusi õpetada mujal maailma koolides kogemuste omandamise eesmärgil. Konsulteerisin ka teiste õpetajatega, kes on õpetanud rahvusvahelistes koolides. Sõitsin Dubaisse ja Abu Dhabisse sealsete koolidega tutvuma. Aga et lend kestis 20 tundi, mõtlesin, et see on liiga kaugel. Nii pöörasin oma pilgud Euroopa koolidele, sest sealne elustiil tundus mulle eriti huvitavana.

Räägi oma koolist. Tegemist on rahvusvahelise erakooliga. Millised on selle eelised teiste koolidega võrreldes?

Hispaanias asuv Ameerika kool on tegutseb Ameerika stiilis ja seal kehtivad ka samad põhimõtted. Selle kooli nõudeks on, et kõik õpetajad räägiksid head inglise keelt ja oskaksid õpetada sama metoodika alusel kui Ameerika koolides. Põhja-Ameerika koolis õppimine on väga teistmoodi, sest õpetamine ei seisne mitte ainult selles, et laps jätaks kõik meelde, vaid et ta oskaks iseseisvalt probleemidele läheneda. Just see on oluline ka meie koolis. American School of Valencia (ASV) koolis toimub õppetöö inglise keeles. Kuid koolil on ka hispaania klassid. See tähendab, et lapsi õpetatakse iga päev ka hispaania keeles ja kui nad kooli lõpetavad, saavad nad nii hispaania kui ameerika diplomi. Meie kool pakub ka rahvusvahelise bakalaurusekraadi saamise võimalust. Et kool on tasuline ja vanemad maksavad kõrget õppemaksu, on hea, et lastel on soovi korral võimalus jätkata õpinguid mujal maailmas. Lisaks hispaania ja inglise keelele õpetatakse meie koolis ka kohalikku valencia keelt.

Kui vanalt asuvad lapsed Hispaanias kooliteele?

Meie lapsed hakkavad koolis käima juba 2-aastaselt, esialgu küll vaid nursery’s. Kooli klassides alustavad lapsed õppetööd 3-aastaselt. Siis hakkavad nad õppima inglise keelt ja teevad tutvust numbritega, aga ka mängivad ja laulavad koos.
< B>Kui kaua oled Hispaanias töötanud ja kas oled ka kohaliku keele ära õppinud?[/B]

Mina olen olnud Hispaanias nüüd 5 kuud ja õpin alles hispaania keelt. Seda keelt on keeruline õppida, aga hakkan juba tasapisi mõistma, mis inimesed räägivad. Iga päevaga täieneb mu keeleoskus. Ilma hispaania keeleta on elu siin raske, sest enamus inimesi räägib ainult hispaania keelt. Valencias on pea võimatu leida neid, kes räägiksid inglise keelt. Nii käin õhtuti ise koolis, kus õpin hispaania keelt. Inimesed on siin väga sõbralikud ja alati abivalmis, olgu siis poodides või koolis.

Kas huvi pedagoogika vastu tärkas Sul juba lapseeas või viisid muud asjaolud Sind hariduspõllule? Enne Hispaaniasse siirdumist töötasid Sa koolijuhatajana ju ka Toronto külje all Thornhillis.

Ma tahtsin õpetajaks saada lapseeas. Ema ütleb, et ma mängisin õpetajat juba 5-aastasena. See minu unistus ka täitus. Pärast hariduse omandamist Saskatchewanis ja Colorados ei leidnud ma kohe õpetajana tööd. See õnnestus alles ajapikku – esialgu õpetajana, siis Vice Principal’ina ja seejärel algkooli juhatajana peaaegu 20 aastat mitmetes koolides Thornillis ning York Region School Board’is. Need kogemused on tulnud mulle suureks kasuks. Poleks kunagi arvanud, et Kanada koolides omandatut saab edukalt rakendada Hispaanias.

Oled ka kahe raamatu autor – “Future studies” ja kahasse Both Barbara Dixoniga “Our present, their future”, mis tunduvad sisult olevat väga novaatorlikud ja käsitlevad andekate laste õpetamist. Kuidas tekkis idee pakkuda oma ideid raamatu vormis teistele pedagoogidele?
See on üks meetod, kuidas me võime pühendada rohkem tähelepanu andekate ja tarkade õpilaste õpetamisele. Pedagoogidel on huvitav näha, kuidas andekad lapsed mõtlevad ja probleemidele lähenevad. Selle läbi võib kogu maailm muutuda paremaks.

[/B]Kuidas oled harjunud siesta pidamisega ja hiliste õhtusöökidega?[/B]

Alguses, kui siia tulin, oli siesta mulle suureks probleemiks, sest enamus kauplusi on pärast lõunat suletud. Kui soovid restoranis õhtusööki süüa, tuleb oodata kella 8 või 9-ni, mil need avatakse. Kõik poed on pühapäeviti suletud. Inimesed käivad siis kirikus ja söövad perega pärast seda lõunsööki– kella 2 ja 6 vahel. See on nendele tähtis söögikord, siis on õhtusöök palju tagasihoidlikum. Ühel päeval, kui olin sõitnud rattaga 4 tundi Segorbist Sagunti ja siis veel rongiga Valenciasse, olin väga väsinud ja näljane. Et see juhtus aga olema pühapäev, olid kõik poed ja restoranid minu pettumuseks kinni. Et need avati alles õhtul kell 8.30, olin selleks ajaks juba voodis.
Kus on meeldivam elada – kas Kanadas või Hispaanias?

See on raske küsimus, sest minu ema, poeg, vend ja tema pere on kõik Kanadas. Kanada on minu kodu. Arvan, et peaksime olema väga õnnelikud Kanadas elades. Aga praegu on minu jaoks huvitav elamus elada just siin, Hispaanias.
Kes teab, võib-olla on Eesti järgmine maa, kus ma elan!

Suur tänu huvitavate vastuste eest, ja tõesti – miks ei võiks Eesti olla Su järgmine sihtmärk? Seal vajatakse just selliseid rikkalike kogemuste ja oskustega pedagooge.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus