Neljapäeval, 20. aprillil toimus Toronto Eesti Maja aastapeakoosolek kristallsaalis. Avamise ja rakendamise järel palus koosoleku juhataja, Eesti Maja esimees Raivo Remmel mälestada leinaseisakuga igavikku lahkunud aktsionäre.
Koosoleku protokollija oli Eesti Maja abiesimees ja sekretär Ivi Kiilaspea.
Tegevusaruannet esitades mainis hr. Remmel, et 2005 oli klaveri aasta. Uue Estonia klaveri ostmine, selle sisseseadmine ja avakontserdi korraldamine oli esimehe hinnangul silmapaistev ja töörohke ettevõtmine.
Eesti Maja tegevusele avaldas märgatavat mõju mänedzher Ülo Isbergi pooleaastane viibimine Iraagis, mille eest ta pälvis Eesti Kaitseväe Lahinguliste Teenete Risti koos mõõkadega. Kuid abimänedzher Merle Lilleoru võttis Ülo ülesanded sujuvalt üle ja tuli nende täitmisega suurepäraselt toime.
Olulise osa Eesti Maja tegevusest hõlmas koostöö Eesti Sihtkapitaliga Kanadas.
Järgnevalt peatus esimees Eesti Maja juures tehtud remonditöödel (katuse uuendus, õhujahutuse ja küttesüsteemi kohandamised jm). Kavandatud väikese köögi uuendamine jäi majanduslikel põhjustel ära ja meeste WC ümberehitamine lükkus sellesse aastasse. Uusaasta vastuvõtu pidu jäi mitmetel põhjustel korraldamata.
Suure plussina tõstis hr. Remmel esile Eesti Maja kohviku arengut. Ülle Veltmann on kohviku teinud väga mõnusaks ja meeldivaks paigaks. Kohviku majandamine on tõesti oskuslikes kätes ja see läheb praegu paremini kui iial varem.
Toronto Eesti Maja Kunstikomitee aruande[B] esitas Nora Wallner ning klaverikomitee aruande[/B] Marlene Kuutan, öeldes, et uus klaver on nüüd kohal ja seda on ka juba palju kasutatud. Klaverikomitee on Eesti Maja allorgan, mis tegutseb iseseisvalt, eraldi pangaarvega.
Niisiis — Eesti Maja elab ja selle kasutus on organisatsioonide poolt pidevalt kasvamas.
Tegevusaruanne sisaldas rohkesti tänusõnu vabatahtlikule tööjõule ja juhatuse liikmetele, arhitekt Guido Laikvele ja insener Toomas Saarele; samuti kahele ametist lahkuvale juhatuseliikmele Margot Nortmaale ja Tõnis Toomverile, kes on väga palju teinud Eesti Maja heaks. Neli viimati mainitud isikut pälvisid Eesti Maja teenetemärgid.
Majandusaruande esitas laekur Tõnis Toomver. 2005. a. tulud moodustasid $286.700. Eesti organisatsioonide ja isikute ruumide kasutusest laekus $34.808, teistest rahvustest organisatsioonidelt ja isikutelt $60.251, intressidest saadi 3955 dollarit ja muudest allikatest $1202 Kulud moodustasid 317.087, sh. kinnisvaramaks 40.577; palgad ja hüvised 90.646; küte, elekter ja vesi 50.641; amortisatsioon 25.075, korrashoid ja parandused 49.765, kantselei- ja postikulud 8613; kindlustusmaksed 27.720; turustus- ja esinduskulud 8022, IT kulud 1117 ja muud kulutused 14.911 dollarit.
Tegevuskava punkti all mainis R. Remmel prioriteedina ametliku lepingu sõlmimist Eesti Sihtkapitaliga Kanadas loodetavasti paari järgmise kuu jooksul.
• Suure saali katuse uuendamine on kriitilise iseloomuga töö. Muud tööd selle ruumi juures lükkuvad ilmselt järgmisesse aastasse.
• Trepikäsipuud ei vasta tänapäevastele nõuetele.
• Eesti Majal on nüüd kaks ilusat saali — kristall- ja galeriisaal ning korralikud WC-d. Nüüd on eesmärgiks kogu maja välisilme tõstmine ja värskendamine — on soov lüüa see särama. Uus juhatus peab selle töö käsile võtma.
• Jätkub uue klaveri aktsioon, kuna see pole veel välja makstud.
• Kuna Eesti Maja on vana ehitis ja suure kasutusega, vajab ta järjekindlalt parandusi ja remonti, sellel tööl ei ole kunagi lõppu.
ESK esinaine Lia Hess käsitles oma sõnavõtus Eesti Maja suurt tähtsust ja vajalikkust meie ühiskonnale, öeldes, et kui me sellest hoonest täna ei hooli, pole meid siin ka tulevikus. Raivo Remmel selgitas, et ESK ja Eesti Maja on omavahelise põhimõttelisele kokkuleppele jõudnud, et Eesti Maja annab ESK-le pikemaks ajaks üürile umbes 3/4 majast, välja arvatud panga, EKN-i, konsulaadi, Heinsoo kindlustusfirma, kohviku, Montessori kooli jne ruumid. ESK hakkab üüri maksma otse Eesti Majale. Advokaadid on asunud vastava lepingu koostamisele. See lihtsustab olukorda eesti organisatsoonidele ja koolidele, kes ei pea enam ESK-lt toetusi küsima, et siis maksta üüri Eesti Majale. See ei tähenda aga, et need organisatsioonid ei võiks enam oma tegevuseks ESK-lt raha küsida, jutt on üksnes Eesti Majale makstavast üürist. Kui need organisatsioonid, kellel on lepingud ESK-ga ei ole oma tegevuseks ruume kinni pannud, võib (ja peab, majanduslikust seisukohast lähtudes) Eesti Maja üürida teistest rahvustest isikutele ja organisatsioonidele. Sellest selgub, et ESK-l on pikaajaline huvi Eesti Maja käekäigu vastu. ESK on maksnud $25.000 suure saali õhujahutus-süsteemi korrastamiseks ja $8000 katuse uuendamiseks ja aidanud kaasa meeste WC ümberehitusele. ESK on ka tulevikus valmis katma kas täielikult või osaliselt suure saali juures ettevõetavaid mahukamaid töid.
Lõpuks kutsus R. Remmel üles raha annetama ja pärandusi jätma mitte otse Eesti Majale, vaid ESK-le, kes saab anda tulumaksust vabastava kviitungi. Mida suurem on ESK sissetulek, seda enam on tal võimalusi Eesti Maja aidata.
Esimees tänas ESK-d hea koostöö eest ja väljendas lootust, et meie ühiskond saab sellest suurt kasu.
Valimiste päevakorrapunkti all valiti juhatuse esimehena tööd jätkama Raivo Remmel; abiesimehena Ivi Kiilaspea. Endistest juhatuste liikmetest jätkavad Marlene Kuutan, Ilo Puhm, Vaido Rooneem ja Jüri Silmberg. Tagasiastunud liikmete asemele valiti Krista Kiilaspea ja Epp Aruja. Revisjonikomisjon jätkab koosseisus: Mart Pedel, Egbert Runge ja Alar Petersoo ning välisrevidendina Jaan Saun.
Märkimisväärseid kohalalgatatud küsimusi ei olnud.