Toomas Kümmel: Siim Kallas ja Eesti Panga 32 miljoni dollari suurune petukiri (1)
Arvamus 08 Nov 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2013/11/40653_001_t.jpg
www.DELFI.ee

Toomas Kümmel
Foto: Tanel Meos
Riigikogu VEB-fondi komisjon keskendub Eesti Pangast 5. aprillil 1995. aastal Moskvasse Vnešekonombanki (VEB) saadetud petukirja tagamaade uurimisele. Selle kirjaga esitati tundmatu taustaga Vene firmale TSL International nõue 32 miljonit dollarit ehkki samal ajal oli VEB-fondi nõuete registris ettevõtte nõudeks märgitud nullina. See summa kattus Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga nõuete suurusega. Petukirjast algas hämar skeem, mis kulmineerus selle summa kadumisega VEB-i külmutatud korrespondentkontodelt ehk Eesti ettevõtete raha haihtumisega.

Siim Kallas on järjekindlalt püüdnud väita, et teda petukirja Moskvasse saatmise ajal Eesti Pangaga enam midagi ei sidunud. On tõsi, et petukirjale kirjutas alla tollane keskpanga asepresident Vahur Kraft kui „Eesti Panga presidendi kohusetäitja." Tundub, et Kraftist püütaksegi teha patuoinast. Kuid kas see kõik ikka on nii?

Kallas hämab

Siim Kallase lahkumine 1995. aasta kevadel Eesti Panga presidendi toolilt Toompeale Riigikogusse ei olegi sugugi nii selge ja kuupäevaliselt ühemõtteline. Nagu Kallase puhul tihti juhtub, vassib ta kõige lihtsamates detailides, mille õigsust on lihtne kontrollida. Toome siinkohal vaid ühe Kallase pealiskaudset suhtumist iseloomustava näite.

Näiteks teatas Kallas oma pressiesindaja kaudu, et ta lahkus Eesti Panga presidendi ametist juba märtsis 1995, kurikuulus petukiri 32 miljoni dollari varastamiseks saadeti keskpangast Moskvasse Välismajandupanka aga aprilli algul.

Kallase pressiesindaja sõnul oli ta 11. märtsil ametis juba Riigikogus. Tegelikkuses kogunes Riigikogu VIII koosseis oma esimesele istungile 21. märtsil. Kust võttis Kallas oma pressiesindaja kaudu vale kuupäeva? Kas inimlik eksimus? Suure tõenäosusega mitte. Täpselt sama kuupäevaline viga on kahjuks Wikipedia vastava märksõna lehel! Seega tasub Kallase nõunikel alati andmed igaks juhuks üle kontrollida!

Kallas on meediale sellest perioodist rääkides väitnud:

- „Mul ei ole eriti midagi lisada sellele, mis on välja öeldud. Mul ei ole lihtsalt midagi lisada. Ma ei kurda oma mälu üle, aga need sündmused läksid omal ajal minust mööda." (ETV, Aktuaalne Kaamera; Delfi, 19.1.2013)

- „Otseselt minu isikuga seoses selgitan veel kord, et pärast pangakriisi lahendamist kaotasin VEB-fondi ja tema tegevuse korraldamise vastu aktiivse huvi, sest mulle oli üheselt selgeks saanud, et me midagi Vnešekonompangast kätte ei saa. Seetõttu ei tegelenud ega tea ma midagi ka selleteemalisest kirjavahetusest. Mul puudub teave ka hilisema perioodi kohta, et saaksin arvamust avaldada minu Eesti Pangast lahkumise järel teiste isikute poolt allkirjastatud ja Eesti Panga nimel väljastatud dokumentide jm kohta." (Siim Kallas: mälust, usaldusest ja panganduse ajaloost. - Postimees, 25.1.2013)

- Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles, et lahkus Eesti Pangast juba märtsis 1995. Skandaalne keskpanga kiri valeandmetega allkirjastati aga sama aasta aprillis. „11. märtsist olin ametis Riigikogus," teatas Kallas oma pressiesindaja vahendusel. „Kogu kirjaga seonduvale, mis juba Eesti Panga auditis välja on toodud, ei oska ma midagi lisada. Tegu on siiski 20 aastat tagasi toimunud sündmustega." (Postimees. E24. Majandus, 16.1.2013)

- „Ja ma lisaksin, et põhjalike täpsustuste järel on nüüd ka see kindlaks tehtud, et mina andsin lahkumisavalduse Eesti Pangast 7. märtsil, kuu enne teie poolt nimetatud kirja viseerimist." (Eesti Päevaleht, intervjuu Siim Kallasega, 1.2.2013)

Kuidas tegelikult oli?

Kõik Kallase toodud väited on sulaselge vale. Et seda näha, käime kronoloogilises järjekorras läbi 1995. aasta meid huvitavad sündmused.

30.1.1995 - kiri VEB-ist Eesti Panka, kus küsiti andmeid Vene residentide kohta, kelle valuuta jäi Eesti pankade külmutatud kontodele.

5.3.1995 - toimusid Riigikogu valimised. Valimisringkonnas nr 1 kandideerinud Siim Kallas kogus Reformierakonna nimekirjas 10 459 häält ja osutus valituks.

7.3.1995 - Riigikogu VII koosseis pidas viimase istungi.

21.3.1995 - kogunes Riigikogu VIII koosseis.

24.3.1995 - Tiit Vähi tegi Keskerakonnale ettepaneku osaleda valitsuses, KMÜ läbirääkimised Reformierakonnaga ja läbirääkimised nn väikese koalitsiooni moodustamiseks olid nurjunud, Siim Kallas peaministri kohast ilma.

27.3.1995 - Riigikogu istungi päevakorrapunktis „Vaba mikrofon" võtab sõna Ando Leps: „Lugupeetud juhatus! Lugupeetud kolleegid! Ma tulin siia kõnepulti, et teatada ebamäärasest olukorrast, mis on seotud ühe Riigikogu liikmega. Jutt on härra Siim Kallasest. Meile on kätte antud Riigikogu juhatuse 1995. aasta 22. märtsi otsus, mis kannab Riigikogu esimehe härra Toomas Savi allkirja. Selle otsusega on registreeritud fraktsioon Reformierakond, mille esimees on härra Siim Kallas. Samal ajal me teame, et härra Siim Kallas on ka Eesti Panga president. Niisugune olukord on täiesti lubamatu. Riigikogu esimees härra Toomas Savi on teadlikult rikkunud põhiseadust, mille § 63 1. lõige ütleb sõnaselgelt, et Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigipanga presidendi amet aga on riigiamet. Ma loodan, et härra Toomas Savi teeb kõige lähemal ajal lõpu sellisele ebamäärasele ja põhiseadusega vastuolus olevale olukorrale. Tänan!"

28.3.1995 - Ando Leps esitab arupärimise ka õiguskantslerile: „Ma esitan arupärimise Eesti Vabariigi õiguskantslerile. Esimene küsimus. Kas on rikutud põhiseaduse § 63 juhul, kui Riigikogu liikme kohustuste täitmisele asumisel jätkatakse tööd riigiametis, näiteks Eesti Panga presidendina? Riigikogu töökorra seaduse § 7 kohaselt kuulub Eesti Panga president nende ametiisikute hulka, kelle nimetab Riigikogu, Vabariigi President või Vabariigi Valitsus.

Teine küsimus. Kui põhiseadust on rikutud eespool toodud juhtumil, siis millised on säärase rikkumise õiguslikud ja muud tagajärjed? Kuidas põhiseaduse rikkumise eest vastutab: a) Riigikogu liige, b) ametiisik muus riigiametis?"

1.4.1995 - Vähi ja Savisaar kirjutasid alla koalitsioonileppele.

5.4.1995 - Riigikogu andis Tiit Vähile volituse valitsuse moodustamiseks.

5.4.1995 - EP vastus VEB-ile koos TSL International olematu nõudega 32,3 miljonit dollarit, mis ühtis Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse nõuete suurusega.

12.4.1995 - president Lennart Meri kinnitas uue valitsuse koosseisu eesotsas peaminister Tiit Vähiga.

17.4.1995 - uus valitsus andis ametivande.

18.4.1995 - Eesti Panga nõukogu otsustas teha Eesti Vabariigi presidendile Lennart Merile ettepaneku rahuldada Siim Kallase avaldus 20. märtsist 1995 tema vabastamise kohta Eesti panga presidendi ametikohalt seoses valimisega Riigikogu liikmeks.

19.4.1995 - Vabariigi presidendi otsus Siim Kallase ametist vabastamise kohta. Eesti Panga nõukogu 18. aprilli ettepaneku alusel vabastas Eesti Vabariigi president Lennart Meri oma 19. aprilli otsusega Siim Kallase Eesti panga presidendi ametist alates 21. märtsist 1995.

24.4.1995 - Eesti Panga nõukogu otsustas teha eesti Vabariigi presidendile Lennart Merile ettepaneku nimetada Eesti Panga presidendiks panga senine asepresident Vahur Kraft.

24.4.1995 - Riigikogu istungi infotunnis vastas õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli rahvasaadik Ando Lepsi arupärimisele: (...) „Mis puutub arupärimises esitatud konkreetsesse näitesse Eesti Panga presidendi kohta, siis Eesti Panga Nõukogult saabunud informatsiooni kohaselt on Eesti Panga president Siim Kallas juba 7. märtsil käesoleval aastal esitanud avalduse ametist vabastamiseks. 21. märtsil k.a pandi Eesti Panga käskkirjaga nr 28-p Eesti Panga presidendi kohustuste täitmine asepresident Vahur Kraftile, st päevast, millal härra Kallas andis ametivande ja asus Riigikogu liikme ülesannetesse.

Eesti Panga Nõukogu kinnitas 28. märtsil selle käskkirja ja otsustas edastada Siim Kallase 7. märtsi avalduse Eesti Vabariigi presidendile. 18. aprillil tegi Eesti Panga Nõukogu Vabariigi Presidendile ettepaneku vabastada Siim Kallas Eesti Panga presidendi ametist. Olgu kõrvalmärkusena öeldud, et Eesti Panga presidendi ametist vabastamise korda ei sätesta ükski õigusakt.

Edastades Eesti Panga presidendi lahkumisavalduse Vabariigi Presidendile, toetus Eesti Panga Nõukogu analoogiale tema ametisse nimetamisega. Selline talitlusviis oli antud olukorras põhjendatud. Käesoleva juhu lahendus ei võta aga ära vajadust teha seadustes vastavad korrektiivid selle lünga kõrvaldamiseks. Vabariigi Presidendil on selle küsimuse otsustamiseks vastavalt avalduste vastamise seadusele aega üks kuu. Teatavasti vabastati Siim Kallas Eesti Panga presidendi ülesannetest Vabariigi Presidendi 18. aprilli otsusega nr 536 tagasiulatuvalt 19. märtsist 1995."

Leps esitas õiguskantslerile täiendava küsimuse, miks ei kutsutud Eesti Panga nõukogu varem kokku, et Siim Kallase lahkumist keskpanga presidendi kohalt arutada.

Õiguskantsler vastas: „Niipalju kui mina tean, pärast seda, kui härra Kallas tegi vastava avalduse, otsustas Eesti Panga Nõukogu arutada seda küsimust, nii nagu pangaseadus ette näeb, mitte varem kui nelja päeva pärast. Hiljem menetlus venis sellega, et materjal saadeti Vabariigi Presidendile. Siin lähtuti sellest analoogiast, et kui president nimetab, siis president ka vabastab. See materjal seisis Vabariigi Presidendi juures pikka aega, ja nagu ma märkisin, lahendati alles 19. aprillil. Spetsiaalselt ma Eesti Panga Nõukogu asja kui antud juhul selle küsimuse kontekstist väljalangevat asja ei uurinud."

27.4.1995 - Eesti Panga nõukogu 24.aprilli ettepaneku alusel nimetas Eesti Vabariigi president Lennart Meri Eesti Panga presidendiks panga senise asepresidendi Vahur Krafti.

Seega on huvitav, et petukirja Moskvasse lähetamine toimus ajal, mil Eesti Pagas valitses formaalne võimuvaakum. Muidugi on eraldi huvitav teema Kallase vabastamine ametist tagantjärele! Riigikogu alustas tööd 21.3.1995, Kallas kirjutas avalduse lahkumiseks alates 20.3.1995 ilmselt samuti tagantjärele, justkui oodates ära teatud asjade selgumise! Ning kurikuulus petukiri läks VEB-i teele samal päeval kui Tiit Vähi sai volitused valitsuse moodustamiseks, 5. aprillil 1995! Kokkusattumus? Või kumab siit hoopis Kallase planeeritud külm arvestus?
 
    Trüki   E-post   FB     
17 Aug 2017 07:46
Niinistö: Kui Eesti ja Venemaa vahel algab sõda, puhkeb maailmasõda
17 Aug 2017 07:42
David Vseviov 13. Metsaülikooli avaloengus: suurim nauding on võim, sest ühegi muu naudingu nimel pole külvatud nii palju hirmu
17 Aug 2017 07:39
Eesti President Kaljulaid Metsaülikoolis: kui piisavalt hästi valmistume, siis see hoiab riskid ka tegelikult madalamana
16 Aug 2017 12:05
Toit, mida Briti kuningapere väljas süües tellida ei tohi PM
16 Aug 2017 11:57
Trad. Attack! Wednesday, August 16, 2017 8:30 PM
16 Aug 2017 09:45
Uus pusletükk? Franklini Arktika-ekspeditsiooni hukule leiti veel üks võimalik põhjus DELFI
16 Aug 2017 08:18
Galerii ja video: USA ründelennukid maandusid esmakordselt Kuressaare lennuväljal PM
15 Aug 2017 18:59
Eestlanna võitleb USAs raske haigusega
15 Aug 2017 10:52
Londoni börs nõudis sõna otseses mõttes ohvri
15 Aug 2017 05:02
"Eesti Hääl" juuli 2017 Inglismaa
13 Aug 2017 21:59
Asepresident Mike Pence’i topeltmäng Postimees (1)
13 Aug 2017 14:56
Põhja-Koreas vangis olnud Kanada pastor saabus koju PM (1)
13 Aug 2017 10:52
Läti rahandusminister tänas eestlasi alkoralliga Läti majanduse turgutamise eest
13 Aug 2017 10:20
Rakvere Ööjooksul krõbistasid sportlased snäkiks kassitoitu
13 Aug 2017 10:05
Ivo Muru: Peatage see riik, ma väljun! (3)
13 Aug 2017 08:41
Lugeja: tormi kätte jäänud parvlaeval Arabella puhkes paanika, lained olid tohutud ja elud ohus
13 Aug 2017 08:35
Virginia osariigi rahutustes on hukkunud kolm inimest. Lisatud sündmuse video!
12 Aug 2017 18:55
Algas Kanada Maleva "Kolm Lõvi" laager Kotkajärvel
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus