Toomas Hendrik Ilves (Foto: ERR)
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Jõgeval toimunud võidupäeva paraadil, et Vabadussõjas saavutatut on vaja kaitsta iga päev, sest julgeolek ei ole iseenesest tekkiv väärtus ning selle nimel tuleb kogu aeg pingutada.
Vaata presidendi kõne videot siit
http://wms02.mmm.elion.ee/uudi... Riigipea märkis oma kõnes, et juunis 90 aastat tagasi võttis sõdiva Eesti noore kaitseväe juhtkond järjest vastu riskantseid ja heas mõttes avantüristlikke otsuseid.
"Võnnu lahing, mille järgi tähistame kõigi Vabadussõjas saavutatud võitude koondvõitu, oli möödapääsmatu. Nii lihtsalt pidi minema. Varem või hiljem. Kas Võnnus või kusagil mujal tuli see maha pidada," ütles Ilves.
Presidendi sõnul kinnitas Võnnu lahing taas, et sõjalised protsessid arenevad kiiremini kui poliitika või diplomaatia. "Eestil polnud valikut. Huvi võimaliku rahukonverentsi vastu oli toona väike. Pealegi oli selle konverentsi poliitiline ja filosoofiline alus, rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte, sündinud vaid aasta varem. Põhimõte, et ka väikestel rahvastel võiks olla õigus oma riigile, polnud maailmas ja Euroopas üldlevinud. See oli sensatsioon, millega valdav enamus riike ja poliitikuid ei soovinud nõustuda."
"1919. aasta juuni mängis eestlastele kätte ainukordse võimaluse. Me saavutasime oma taktikalised ja strateegilised eesmärgid ühtaegu sõjas kui poliitikas. Peale selle jõudsime rahvana ka rahvuspoliitiliste ja ideoloogiliste sihtideni," ütles Ilves.
President lisas samas, et meile võidukal suvesõjal 90 aastat tagasi oli oma varjukülg.
"Jah, see aitas mobiliseerida uusi mehi kaitseväkke. Aga enamasti nägi riiklik propaganda võidus Landeswehri üle 700-aastase orjaöö lõppu. See asetus magusa revanšina meie omariikluse nurgakivi kohale. Aga just see võis ähmastada Eesti maailmanägemist 1930. aastatel, et see oli lõplik võit. Paraku poleks ka kõige selgem silm suutnud muuta 20. sajandi ajaloo kulgu Läänemere ääres."
Ilves rõhutas, et Vabadussõjas saavutatut on vaja kaitsta iga päev. "Ka Eestist kümme ja sada korda suuremate riikide jaoks pole julgeolek iseenesest tekkiv väärtus. Selle nimel peame kogu aeg pingutama. See nõuab palju raha. Kõige halvematel päevadel nõuab see ka inimeste elusid, nagu me liigagi värskelt ja valusalt taas teame."
Riigipea märkis, et mullusest Võidupühast möödunud aasta jooksul on julgeoleku tunnetamine Eestis ja Euroopas oluliselt muutunud. "Eelmise aasta august näitas, et paraku eksisid need, kes läinud sajandi üheksakümnendatel aastatel uskusid ajaloo lõppu ja igavese rahu saabumisse Euroopas. Vene-Gruusia sõda muutis Euroopa julgeoleku paradigmat. Meile sai siis selgeks, et katsed riigipiire sõjalise jõuga muuta pole kahjuks kusagile kadunud."
"Täna võime öelda, et senise paradigma muutus on lisaks murelikkusele toonud kaasa mitmeid meie jaoks positiivseid arenguid. NATO-s on jälle rohkem tegelema hakatud organisatsiooni põhiseesmärgi, oma territooriumi kollektiivse kaitsega. Samuti 5. artikli ja kaitseplaanidega. Need arengud vaieldamatult suurendavad meie julgeolekut," ütles president.
