Aprilli lõpus tähistas Eesti kaitseväe peakaplan emeeritus dr Tõnis Nõmmik oma 75. sünnipäeva. Ehkki kuldne iga lubaks juba rohkem aega iseendale pühendada ja näiteks mälestusi kirja panna, on juubilar endiselt aktiivne tööinimene. Veel ei ole tulnud aeg pensionipõlve pidada.
Kaitseväe kaplaniteenistuse ühe loojana ja ülesehitajana 2006. aasta novembris peakaplani ametist erruläinud, asus ta kohe teise suure institutsiooni – politsei - kaplaniteenistust rajama. „Oleme saanud nüüd selle koos Jaan Jaaniga (Eesti politsei peakaplan – T.P.) käima lükata ja see läks paremini, kui omal ajal kaitseväe kaplaniteenistuse alustamine. Üheks põhjuseks kindlasti kaitseväe ja vangla kaplanite olemasolu, ühiskond on harjunud sellise ametiga.“ Jätkuv koostöö on politseikaplanite käsiraamatu väljaandmise ettevalmistamine ja Euroopa politsei eetika koodeksi tõlkimine inglise keelest.
Täiskohaga töötab Nõmmik Kaitsejõudude peastaabi nõunikuna ja ta on ka peastaabi ohvitseride kogu esimees. „Nõunikuna täidan kaitseväe juhatajalt ja peastaabi ülemalt saadud ülesandeid kaitseväe esindusülesannatest mitmel pool kuni trükiste väljaandmise korraldamiseni, tööpõld on lai. Olen kaitseväe esindaja Sõjahaudade Hoolde liidus ja Vigastatud Sõjameeste ühingus ning tegutsen Akadeemilises Sõjaajaloo seltsis ja Akadeemilises Teoloogia seltsis.“ Ent kaitseväe kaplanitegagi ei ole side katkenud. Alles hiljuti palus peakaplan major Taavi Laanepere peakaplan emeerituse kaplanite õppepäevale loenguid pidama. Aga koos nõu pidamist tuleb ikka ette ja töö ühe katuse all peastaabis teeb selle lihtsamaks.
Katkenud ei ole ka vaimuliku töö. Hea rootsi keele oskajana peab Tõnis Nõmmik regulaarselt jumalateenistusi Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus õpetaja Patrik Göranssoni asendajana, aeg-ajalt on teda palutud Nissi kogudust teenima ja hea mitu korda aastas võib õpetaja Nõmmikut kuulda ja näha teenimas sõjameeste mälestuskirikus Toris.
„Igavust ma ei tunne,“ nendib juubilar, lisades, et kahjuks ei ole jätkunud aega tegelda Eestis talle nii südamelähedase ja Kanadas aastaid tehtud skauditööga.
10-aastasena sõjapakku sattunud, kooli- ja elutarkust saatuse tahtel mitmel pool maailmas õppinud ja viimased 13 aastat taas Eestis elanud mees on tegelikult kogu elu üks kõva isamaalane olnud. Naljatamisi end endiseks väliseestlaseks kutsudes, on Tõnis Nõmmik kogu elu Eestit hinges kandnud, on lõpmata tänulik Jumalale, kes teda juhtinud sel teel. Juubelisünnipäeva aga muutis eriliseks see, et esimest korda tulid isa sünnipäevale Eestis kõik tema lapsed: Kadri oma mehe Brendaniga, Hendrik ja Tiiu sõitsid siia Torontost, Maimul ei olnud kauge tulla, sest tema elab juba aastaid Eestis. Tegelikult on Nõmmiku lapsed kõik korduvalt Eestit külastanud. Kanadas sirgunutena on isa neist ometi oma esivanemate kodumaa patrioodid kasvatanud. Seekord tuldi aga isa õnnitlema kõik koos.
