Tõnis Kint maeti kodumaa mulda (1)
In Memoriam 20 Aug 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
17. augustil maeti Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister presidendi ülesannetes Tõnis Kint ja tema abikaasa Magda Kint (10.10.1906 – 05.01.1991) Tallinna Metsakalmistule. Seni oli nende matmispaigaks olnud Stockholmi Metsakalmistu.

Tõnis Kint (Kind) sündis 17. augustil 1896 Paasioja talus Taevere vallas Viljandimaal. Lõpetanud Tartu reaalkooli, asus ta 1916. aastal õppima Moskvasse evakueeritud Riia Polütehnikumi ehitusosakonda, kuid mobiliseeriti Vene armeesse. 1917. aastal lõpetas ta Moskvas lipnikekursuse ja saadeti Transilvaanias rindele. 1918. aasta algusest tuli ta Eestisse Viljandis moodustatava 2. Eesti jalaväepolgu koosseisu. Kui rahvusväeosad Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali saadeti, siis asus Tõnis Kint õppima Riias avatud Balti Tehnikaülikooli põllumajandusosakonda ja astus korporatsiooni „Vironia“.

Tõnis Kint teenis Vabadussõja ajal laiarööpmelisel soomusrongil nr. 2. Alguses oli ta kuulipildujate komando nooremohvitser, lõpuks aga soomusrongi ülema kohusetäitja. Pärast Vabadussõda jätkas Tõnis Kint õpinguid Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas ja täiendas end Taanis, Norras ning Rootsis. Kint oli aastast 1924 Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituse abijuhataja ja aastast 1928 juhataja. 1932 sai temast Põllutöökoja abi- ja tegevdirektor, 1936 aga direktor. Ühtlasi oli ta 1938-1940 Riigivolikogu liige ja põllumajanduskomisjoni esimees, kuuludes erakondlikult Põllumeeste Kogudesse.

Nõukogude okupatsiooniaja alguses oli Tõnis Kint üks neist, kes kandideeris kommunistide juhtimisel moodustatud Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaadina Riigivolikogu valimistel. Tõnis Kint kustutati aga okupatsioonivõimude nõudel kandidaatide nimekirjast, kuna tema valimisplatvorm oli „Eesti rahvale kahjulik.“ Tõnis Kint pääses 14. juunil 1941 küüditamisest, kuna ei viibinud parajasti kodus, kui teda otsima tuldi. Saksa okupatsiooni ajal oli Kint Eesti Omavalitsuse turukorraldusvalitsuse juhataja, vallandati aga lahkhelide pärast okupatsioonivõimudega.

1944. aasta septembris põgenes Tõnis Kint Rootsi. Esialgu oli ta ametis Ultunas põllumajandusülikooli ökonoomiainstituudi juures arhiiviassistendina, 1949. aastal sai ta agronoomikoha Stockholmi läänis. 1951. aastast kuni pensionile jäämiseni 1975. aastal oli ta põllumajanduse uurimisinstituudi teaduslik kaastööline.

Ametitöö kõrval oli Tõnis Kint aktiivne pagulastegelane. Ta oli 1950. aastast Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu juhatuse liige ja üle 20 aasta esimees, hiljem valiti auesimeheks. 1957. aastast oli ta ajalehe "Teataja" peatoimetaja. Ta oli üks Eesti Rahvusnõukogu asutajaid ja selle esimees aastatel 1971 – 1975. Tõnis Kint oli aastatel 1953 – 1963 Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja, peaministri asetäitja 1963 – 1970 ning peaminister presidendi ülesannetes alates 23. detsembrist 1970. Tõnis Kint astus oma ametikohalt tervislikel põhjuste tagasi 1. märtsil 1990. Nii on Tõnis Kint olnud kõige pikemat aega Eesti riigipea. Ta suri 5. jaanuaril 1991 Örnsköldsvikis ja maeti Stockholmi Metsakalmistule.

Ümbermatmise talituse viis Tallinna Metsakalmistu kabelis läbi EELK peapiiskop Andres Põder. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kõneles Tõnis Kinti tegevuse tähendusest. Haual kuulsuste künkal esinesid kõnedega peaminister Andrus Ansip ja korp! Vironia vilistlane Tanel Ross. Üles oli rivistatud kaitseväe ja korporatsiooni liikmetest auvahtkond, mängis Politsei- ja Piirivalveorkester.

Tseremoonia lõpetas Eesti Vabariigi hümn.

Tekst ja fotod Peep Pillak

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees

 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus