Tondipoiste mälestussammas taastatud
Eestlased Eestis 18 May 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2009/05/23796_1_t.jpg
15. mail taasavati Tondi kasarmute ees mälestusmärk Tondi sõjakooli kursantidele, kes tapeti 1. detsembril 1924. aastal punaste riigipöörajate poolt. Mälestusmärk asub hoone eest Tondi tänav 55, kus asus sõjakool, praegu tegutseb siin Audentese ülikool.

Tondipoiste mälestussamba avamise tseremooniat juhtis Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb. Ürituse avasõnad ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar, seejärel said sõna Riigikogu liige Mart Laar ja Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Kõnelenud rõhutasid, et 1924. aasta 1. detsembril rippus Eesti saatus juuksekarva otsas. Enne 1. detsembri mässu tundus Tartu rahuga garanteeritud Eesti iseseisvus olema iseenesestmõistetav, mida ei ähvarda enam ei seestpoolt tulenevad ega välised ohud.

Alles verised mässusündmused 1924. aasta 1. detsembri öösel avasid paljude Eesti riigimeeste sinisilmad idanaabri tegelike kavatsuste suhtes. Eestis seadusliku võimu kukutamiseks ei põrkutud kommunistlikul Venemaal tagasi ühegi abinõu ees, ükskõik, kui verine see ka ei oleks olnud. Tondi kasarmuid ründasid Nõukogude Venemaalt saadud juhiste järgi mässulised, tulistades ja heites granaate magavate kadettide ehk aspirantide, nagu neid tol ajal kutsuti, hulka. Kuna osa ründajatest kandsid Eesti ohvitserimundreid, siis eksitas see esialgu valves olevaid sõjakooli kadette, kuid selguse saabudes osutati kohe tõsist vastupanu.

Tondi kasarmute ründajad lootsid eriti just ootamatuse momendile, kuid kiire kaitse korraldamine oli ootamatuseks hoopiski nende eneste jaoks ja sundis riigipöörajaid Tondi sõjakooli kasarmutest põgenema. Siiski hukkus mässajate käe läbi neli sõjakooli kadetti: Aleksander Tomberg, August Udras, Arnold Allebras ja Aleksander Teder, oli ka hulgaliselt haavata saanuid. Hukkunute mälestuseks ja Tondi sõjakooli kadettide kangelaslikkuse jäädvustamiseks rajatigi 1928. aastal Tondi kasarmute ette mälestussammas, mille autoriks oli vanameister Amandus Adamson.

Mälestusmärk oli oma lihtsuses ja selguses väga mõjuv. Nõukogude okupatsiooni ajal tabas Tondi-poiste monumenti sama saatus nagu enamikku Vabadussõja mälestusmärke – see lõhuti juba esimesel okupatsiooniaastal. Võrreldes teiste hävitatud monumentidega on Tondi-poiste mälestusmärgil siiski üks eripära – omal ajal nurgakivi sisse pandud metallvutlaris olnud trükised ja dokumendid jõudsid arhiivi, kus neist moodustati omaette säilik, mis tänaseni tallel. Juba ammu tekkinud mõte otsustati ellu viia 2007. aastal. Algatajateks olid eruohvitserid ja ka Tallinna linnavolikogu ning -valitsus. Rohkem kui kahe meetri kõrguse monumendi skulpturaalse osa taastamine toimus Jaak Soansi poolt modelleerituna. Makett valmis 2008. aasta 11. septembril ja nurgakivi pandi paika käesoleva aasta 10. märtsil. Monumendi aluse rajas Tallinna Teede AS ja monumendi kogumaksumuseks kujunes viis ja pool miljonit krooni.

Ausambalt eemaldasid katte linnapea Edgar Savisaar ja tänased sõjakooli kursandid. Mälestussamba õnnistas Tallinna praost Jaan Tammsalu. Ausamba jalamile asetati kohaletulnute poolt hulgaliselt pärgi ja lilli. Mälestussamba juurde oli rivistatud sõjakooli kadettide auvahtkond ja mängis Kaitseväe orkester. Pärast tseremooniat toimus koosviibimine Audentese ülikooli kohvikus, kus näidati materjale valmivast filmist „Tondipoisid“, mille režisöör on Asko Kase ja produtsent Artur Talvik.

Taastatud Tondipoiste monument jäädvustab ühte olulist seika meie ajaloos ja on ühtlasi meeldetuletuseks, et riigikaitse alast valvsust ei tohi kunagi unustada, ei praegusel hetkel ega ka mitte tulevikuski.

Peep Pillak
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus