ANNE VALMAS

22. aprillil 2010 toimus Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu korraldamisel konverents „Eesti teadlased välismaal“, mis oli jätkuks möödunud aastal aset leidnud teadusloolaste kokkutulekule. Siis räägitu on koondatud artiklikogumikku „Eesti teadlased paguluses“, mis ilmus mullu suvel.

Islandi tuhapilvede tõttu jäi kaks väljakuulutatud ettekannet sel korral kahjuks pidamata : Rein Grabbi ei jõudnud kohale USAst, Mart Mägi Rootsist.

Tartu Ülikooli Eesti filosoofia ajaloo professor Ülo Matjus tutvustas esimeste eestisoost mõtteteadlaste tegevust välismaal 19. sajandist alates, jõudes välja eesti pagulasfilosoofideni, analüüsis nende Martin Hedeggeri käsitlusi ja kriitikat Teodor Künnapase raamatule „Suured mõtlejad“.

Tartu Ülikooli statistikaprofessor Tõnu Kollo võttis vaatluse alla kolme eestlasest statistiku tegevuse – Saksamaal, hiljem USAs tegutsenud Antoni Kesküla; noorema põlvkonna esindajate meditsiinistatistikute Endel John Orava ja Carl Martin Tammemägi uurimistöö.

Carl Martin Tammemägi alustas veterinaariaga, kuid oma kutsumuse leidis ta epidemioloogias. Põhiline uurimisvaldkond on seotud vähi leviku ja sellesse haigestumise riskide väljaselgitamisega.
Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika laboratooriumi juhataja Piret Kuusk meenutas oma äsjalahkunud kolleegi ja sõpra, Lundi Ülikooli aatomifüüsika professorit, Rootsi Kuningliku TA liiget Indrek Martinsoni, kes oli töötanud külalisteaduri ja professorina ka mitmes USA ja Jaapani ülikoolis.

Eesti peaministri nõuniku Kalev Kuke ettekanne oli pühendatud Ragnar Nurksele, tunnustatud majandusteadlasele, keda Eestis peaaegu ei tunta. Ragnar Nurkse on vaieldamatult ainus tõeliselt maailmanimega eesti päritolu majandusteadlane ja küllap ka rahvusvaheliselt tuntuim eesti teadlane üldse, nagu ettekandja arvas. 2007 avati Ragnar Nurkse sünnikohas Kärus talle mälestuskivi ning käibele tuli temale pühendatud postmark.

Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vahur Mägi ettekanne oli pühendatud ehitusinsener August Komendandile, kes oli tegus insener kodumaal, paistes silma raudbetooni asjatundjana ning mitmete senini säilinud rajatiste projekteerijana. Doktoritöö kaitses ta Dresdenis, kuid elama asus USAsse, kus tema osavõtul püstitati eriilmelisi esinduslikke hooneid. Õpik eelpingestatud raudbetoonist ilmus USAs rohkem kui kümnes trükis, kuid ka mujal. August Komendant tegutses ligi paarkümmend aastat tihedas koostöös maailmakuulsa arhitekti Louis Kahniga, Saaremaal sündinud mehega. Neid sidus loov koostöö, mis on mõjutanud arhitektuurimõtte arengut terves maailmas.

Akadeemik Georg Liidja rääkis ekspermentaalfüüsik Toomas Timuskist, kes on üks kompetentsemaid eksperte maailmas tahkiste optiliste omaduste alal, avaldanud üle 150 teadusartikli. Tal on pikemat aega olnud hea side kodu-Eesti füüsikutega, eriti Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga.

Mitmed teadusmehed ja insenerid tutvustasid ise oma tegevust stendiettekannetes. Radioloog Jüri Kaude on heitnud pilgu oma pikaajalisele tööle radioloogina. Ta on tegutsenud Rootsis ja USAs, kaitsnud kaks doktorikraadi, olnud aktiivne radioloogilise tehnoloogia arendaja ning osalenud digitaalradiograafia väljaarendamisel. Tema käe all on õppinud üle 100 radioloogi USAs ja kokku on ta avaldanud 340 teadustööd.

Ehitusinsener Leo Allase töid tuntakse viiel mandril. Alustanud ehitusinsenerina Austraalias veejõujaamade alal, siirdus ta Kanadasse, kus jätkas projektidega, mis olid seotud veega – veejõujaamad, paisud, veevarustus. 1958 sai ta pakkumise töötamiseks Brasiilias võimsate veejõujaamade projekteerimiseks. Loonud oma firma 1970. a., võttis ta ette väga mahukaid töid nii Ameerikas, Austraalias, Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Firma on projekteerinud 35 veejõujaama, üle 40 paisu, üle 200 sanitaartehnika projekti, üle 240 elektrialajaama, arvukalt tunneleid jm. Paljudel kordadel oli Leo Allas ise ka tööde juhatajaks.

Saaremaa mees Rjurik Golubjatnikov on tegutsenud epidemioloogina mitmes USA ülikoolis ennetava meditsiini alal. Michigani Ülikoolis kohtus ta tulevase USA presidendi John Kennedyga ja teda kutsuti 1960 USA Rahukorpuse asutamiskomitee liikmeks. Wisconsini Ülikoolis Madisonis arendas ta välja uue immunoloogia osakonna. Uurinud kolesterooli mõju südamehaigustele, tõestas ta, et ameerika laste kolesterooli tase on juba varakult kõrge. Kuna perekonda seob ühine geneetika, on need lapsed juba südamehaiguste riskirühmas. Üheks oluliseks tööks on ka AIDSi testpaneeli väljaarendamine. Rjurik Golubjatnikovi sulest on ilmunud üle 60 teadustöö.

Illar Muul on zooloog, kelle põhiliseks huviobjektiks on olnud lendoravad. 1968 sündis tal Malaisias rippradade loomise idee, võimaldamaks liikumist puuvõrades. Rippradasid on rajatud vihmametsades tema asutatud loodusuuringute instituudi eestvõttel Brasiilias, Costa Ricas, Ghanas, Malaisias, Peruus jm.

Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Abel ja Vahur Mägi tutvustasid Alfred Otsa tegevust, kes õppis Rootsis Chalmersi Tehnikaülikoolis eletriasjandust. Kui pakuti võimalust töötada USAs, suundus ta sinna ning kujunes NASA üheks juhtivaks eletromehaanika asjatundjaks ja arendajaks. Tema pärandi põhjal tegutseb Alfred Otsa fond, millega toetatakse Eesti tudengite magistriõpinguid Chalmersi Tehnikaülikoolis Göteborgis.

Ehitusinsener Ilmari Arvo Kolsi elutööle oli pühendatud Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsendi Tavi Nirgi ettekanne. Ilmari Arvo Kolsi tegevusväljaks said sillad ja nende ehitamise järelevalve. Tema osalusel valmis sadakond sillaprojekti, sh Toronto rahvusvahelise lennujaama sillakonstruktsioonide kavandid. Sillaehituskonsultandina käis ta Nepaalis, Katmandus, kus tema juhtimisel püstitati eriti rasketesse oludesse sillad teele läbi Himaalaja. Boliivias juhatas ta sillaehitusprojekte tulvaveeohtlikel teedel.

Arvuka välismaal tegutsenud eesti teadlaskonna tegevusest teatakse Eestis vähe, kuigi eestlased on saavutanud maailmas suurepäraseid tulemusi ning pälvinud suurt tunnustust nii teoreetilises teadustegevuses, meditsiinis kui praktilistel insenerialadel.

Konverentsil esitatu tõestas, et maailmamainega eestlaste tutvustamine on olnud põhjendamatult tagasihoidlik, sest neid, kelle tegevus sünnimaal palju suuremat tähelepanu vääriks, on hoopis rohkem kui arvata võiks. Sageli ei ole kuigi lihtne leida teavet isikute kohta, kelle põhitegevus on toimunud tuntud ülikoolides või firmades, kuid seotus eesti ühiskonnaga tagasihoidlik või olematu ja nende tegevus ei kajastu väliseesti ajakirjanduses. Eriti vaevarikkaks, kui mitte võimatuks, osutub andmete kogumine sel juhul, kui isik enam meie keskel ei viibi. Ometi on see väärtuslik osa rahvuskultuurist, mille jäädvustamine väärib tõsist tähelepanu.

Märkmed: