See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/toimetusele-saadetud-kirjandust/article20126
Toimetusele saadetud kirjandust
13 Jun 2008 EE
Läänekaare Postipoiss nr 212 kevadeks 2008

Eesti Vabariigi 90. aastapäev on selles numbris kindlalt tulipunktis. Rahvushümn kaunistab esikaant, noodikiri tänapäevane (õigemini muutmatu), sõnad aga kohmakalt, kuid armsalt papajannsenlikud: Mo issama, mo õn ja rõõm. Hümni ajalugu tutvustab Mare Kask. Ära on toodud kaks juubeliaktuse kõnet: Vancouveris kõneleb Lembit Pütsep ja Estonia teatris president Toomas Hendrik Ilves.

Humoristliku varjundiga kroonikat ehk “aja kaja” esitab TT nimemärgi all esinev skribent. Sõdurina Teise maailmasõja keerisesse kistud Kalev Lillak heietab viimaseid mälestusi Eestist. Setu leelotajate laulupidu refereerib Postimehe andmetel Rein Losin ja nimetu autor tutvustab omapärast Kiili vanamuusikaansamblit. Inglise keeles kirjutab Jaan Krossist ja tema ajaloolise taustaga teoseist Neil Taylor. Samuti on ingliskeelsed Eva Vabasalu artikkel astronoom Ernst Julius Öpikust ning Kuldse Klubi esinaise Edda Davise ja abikirjatoimetaja Laine Viitre tutvustused. Lisaks mitmesuguseid teateid ja luulet.

Rahvuslik Kontakt nr 1 (197) 2008. Seekordse numbri avab maitsekas esilehekülg Anna Haava luuletusega „Meie“, mille kohal Heino Hallise foto Pikast Hermannist rahvusvärvidega mastis. Sellele järgneb kaine ja asjalik kommentaar ajaloolaselt Vello Helgilt teemal „Eesti probleemidest ja ülesannetest“. Meie hulgast lahkunud Jaan Krossist kui prosaistist, luuletajast, publitsistist ja tõlkijast kirjutab Viive Kaljula. On ära toodud teine osa Ants Michael Uessoni ettekandest Tartu Ülikooli ajaloost ja huvitava ülevaate Pirita kloostri asutamisest annab Ruth Rajamaa.
Ei pääse me ka nukraist nekroloogidest. Kunstiajaloolase Rain Rebasele on järelhüüde kirjutanud Mai Raud-Pähn. Taavi Triumph toob lugejate ette Tuletõrjujate Hümni, mille juba enne Esimest maailmasõda viisistas baltisakslasest tuletõrje liige Friedrich von Nottbeck. Ka teksti autoriks on sakslane Otto von Schott. Esialgse eestikeelse tõlke tegi Paul Pinna, hiljem ajakohastas selle Ott Arder. Kommunismi ohvritele pühendatud mälestussambast Washingtonist kirjutab Ants Andreas Traks.

Lõpuks kaks lugejakirja. Ilmar Jaks reageerib endise rahvastikuministri Katrin Saksa Eesti Päevalehes ilmunud ettepanekule püstitada ausammas ka vene valgekaartlastest koosnenud loodearmeele. Peeter Luksep viitab RK eelmises numbris ilmunud lugejakirjale „Rootsi au lahinguväljadel“, täpsustades mõningaid andmeid Stockholmi tänavanimede osas.
Märkmed: