Eesti Elu
Toimetusele saadetud kirjandust
Kultuur 20 Aug 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Läänekaare Postipoiss nr 221, suvi 2010

Jaan Ellen on kirja pannud Leonora Kuslapuu küüditamisloo. Mitmeid eelmises artiklis mainitud isikuid puudutab Kalju Aropi kirjutis pealkirjaga „Skautlus“, mis käsitleb Võrumaa koolipoiste vastupanuvõitlust 1945 – 1950. E.E.L.K. Vancouveri Peetri Kogudusest kirjutab selle 60. juubeliaasta puhul Valmar Tamm. Lepo Sumera muusikale pühendatud kontserti refereerib Arvo Marits, ühtlasi kirjutavad noorelt lahkunud andekast heliloojast muusikateadlane Evi Arujärv ja Lepo Sumera Ühingu esimees helilooja Erkki-Sven Tüür. Juta Kõvamees Kitchingi sulest on õnnitlused endise silmaarsti, filantroobi ja korp! Filiae Patriae koondise vilistlase Olga Ritso Kistlerile tema 90. sünnipäeva puhul. Nimetud artiklid on Padise ja Olustvere mõisatest ning Vancouveri eestlaste arhiivi „töökojast“. Jõgevamaa ajalehest „Vooremaa“ on ära toodud tuntud rahvajutt pealkirjaga „Madi-Mihkli mäe kullapaja saladus“. Eesti keele õpetamise teemal vestleb Ene Öpik. Jalgrattasõidu entusiastid reklaamivad oma ühisüritust pealkirja all „Eesti rattarikkaks“. Eesti-teemalisi ingliskeelseid artikleid on mitmelt autorilt, nagu Nathan Greenhalgh, Kara D. Brown ja Paul Goble. Isamaalist luulet on Elmut Laanelt, üks kirjutatud Vorkutas, teine Võrus; ning Johann Voldemar Jannsenilt.

Seattle’i Eestlaste Teated nr 414, mai-juuni 2010

Walter ja Olga Kistleri kuldpulmast kirjutab Enid Vercamer, Seattle’i emadepäeva aktusest Merit Oviir ja rahvatantsutrupist „Tuhandest tuulest“ Tiina Oviir. Ära on toodud Elga Mihkelsoni kõne Eesti Vabariigi 92. aastapäeva aktusel ja kõnelejat usutleb Pille Mändla. Merit Oviir jutustab veel Eestimaa looduse koristuskampaaniast „Teeme ära“ ning 1. maist kui töörahva pühast ja nõidade ööst. Ove Roos jätkab eelmises numbris alanud „Helina lugu“ teemal „Põrsa pojad“. Ingliskeelne tervitus on eestlaste sõbrale Joseph Tiboldile tema 100. sünnipäeva puhul.

Ajakaja, summer 2010, volume 32

Number algab AEHS presidendi Bob Kingsepa sõnumiga, millele järgneb EV ajutise asjuri Ottawas Riho Kruuvi tervitus. Alberta eestlastest 1899 – 2009 kirjutavad Dave Kiil ja Eda McClung, kultuuripärandi säilitamisest Piret Noorhani. Aruande AEHS 2010. aasta peakoosolekust annab Dave Kiil. On ära toodud Calgary Herald’ist Gwendolyn Richardsi sõnum, mille kohaselt Leah Hennel on võitnud 2009. aasta fotoauhinna. Eda McClung tutvustab 2010. a. taliolümpia vabatahtlikke Krista Leesmenti ja Aino Uusi ning õnnitleb Otto Nicklomi tema 90. sünnipäeva puhul. Juttu on mitmest Alberta eesti perekonnast nagu Gustav ja Maria (Koppas) Nicklom, Lustwerk (Loretta Hark), Mike & Alma Kerbes (Irene ja Deane Kerbes) ning Rosalie Peetof ja Robert Linderman (Anita Linderman Madill ja Lea Linderman Sepp). Loo ja foto 1825. aastal Peterburis trükitud eestikeelsest piiblist on saatnud Marlene (Tipman) Kuutan. Mälestusi oma elust Albertas heietab nüüdne torontolane Viktor Virak. Lühisõnumi Meeri pioneeriperest Albertas on edastanud Lea Linderman Sepp ja Anita Linderman Madill. On ära toodud Fran Weaveri artikkel ajalehest Helsinki Times, milles tutvustatakse Tartut kui Eesti „teist linna“. Ajalehest Eesti Elu on võetud artikkel eesti rahvatantsust majandussurutise ajal. David Greene tutvustab Tallinna Raeapteeki vestluse kaudu kohaliku apteekri Ülle Noodaperaga. Lisaks mitmeid lühisõnumeid.

Rahvuslik Kontakt nr 2 (206), 2010 Käesoleva numbri juhatab sisse Liidia Tuulse luuletus „Suvepäev“. Kriitilise poliitkommentaariga esineb Vello Helk teemal „Olevikust mineviku taustal“. Eestlastest väljaspool Eestit kirjutab ÜEKN esindaja Eestis, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Aho Rebas. Endast ja oma loomingust jutustab kuultuurilaureaat Enel Melberg. Dirigenti, pianisti ja heliloojat Olav Rootsi meenutavad Mai Raud-Pähna vahendusel Hilma Nerep-Mossin, Ingrid ja Otto Paju. Kirjandusgeenius Sofi Oksaneni tutvustab Joel Haukka. Mõttevahetuse Tõive Kivikaga teemal, mida Eestil on vaja, edastab Mai Raud-Pähn. Hellitusnimedest Võru- ja Valgamaal kirjutab Uno Schultz. Lõpuks Monika Vidmani veste „Jokkmokki Johan“.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus