Eesti Elu
Toimetusele saadetud kirjandust
Kultuur 10 Jul 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Häädemeeste Elu nr 1-2009 (39)

Selle numbri avab Riigikogu liige Kadri Simson, arutledes teemal, mida Eesti saab Iraagi sõjast õppida. Kablis sündinud kirjamehe John Robert (Ignace) Lepa jälgedel kõnnivad ja mõtisklevad Vello Salo, Marek Roots, Toomas Paul ja John Lepp.

Häädemeeste seltsidest kirjutab Enda Kallas, ära on toodud „Eesti Krediidiühistute“ artikkel Häädemeeste Ühispangast 1940. a.

Omaaegsest Tahkurannast pajatab Peet Aasma oma käsikirjalistes mälestustes. Tali Põllumeeste Seltsi 110. aastapäeva puhul on avaldatud Johan Jaani p. Kosenkraniuse kõne 1. veebruaril 1899 Tali vallamajas.

Soome Talvesõja alguse 70. aastapäeva tähistamiseks on ära toodud venelaste loodud laul „Võta meid vastu, kaunitar Soomemaa“ vene, soome ja eesti keeles. Eestikeelse tõlke on loonud ja kommentaarid lisanud Milvi Männik. Johann Ludwig Runebergi ballaadi „Saarijärve Paavo“ on tõlkinud August Annist.

Viljapeksumasinate omanike nimistut valdade kaupa aastal 1935 koos toimetaja Sulev Kasvandiku kommentaaridega on huvitav vaadelda. Sama kehtib 1933. aastast pärit „Vaba Maa“ artikli kohta, mis kirjeldab aurikul „Koidula“ Eesti lipu esmakordselt toomist Brasiilia pealinna.

Anto Raukas vestleb paljudest ohuallikatest meie ümber, Elmar Lepp meenutab koolipoisielu Pärnus ja Evald Jüri Soomägi põgenemist Rootsi 1994. a. sügisel.

Vabadussõja Häädemeeste mälestussambast kirjutab Sulev Kasvandik ja EV aastapäeva tähistamisest 2008. a. õpetaja Marek Roots. Rahvuslikust tegevusest Adelaide’is, Austraalias jutustab äsjalahkunud Valdek Kangur. Urmas Saard avaldab nördimust Pärnu maa-arhiivi tühjendamise üle.

Rahvuslik Kontakt nr 1 (202) 2009

Ajaloolane Vello Helk kirjutab Stalini taastulekust ja esitab mitmeid muid rahvuspoliitilisi tähelepanekuid. Väliseestluse mineviku, oleviku ja tuleviku teemal arutleb Rootsi Eestlaste Liidu Esinduskogu saadik Kristel Sarrik. Tänavust kultuurilaureaati Kalli Klementit tutvustab Mai Raud-Pähn.

Sama autor vestleb väliseestlaskonna neljanda põlve esindaja Liisa Seimiga. Paul Laan edastab oma mälestusi pealkirja all „Teine aasta Rootsis“. Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo jutustab Narva kirikuelust. USA-s Baltimore’s elunev aktiivne kultuuritegelane Agu Ets avaldab muljeid Vabariigi aastapäevast Narvas 2009. aastal. Anu Jurs edastab Eesti Rahva Muuseumi ülekutse mälestuste kogumiseks teemal „Väliseestlaste reisid Nõukogude Eestisse“.

Läänekaare Postipoiss nr 217, suvi 2009

Number algab kummardusega Eesti rahvuslipule selle 125. aastapäeva puhul. Daisy Aas kirjeldab reisi läbi Kanada Alaskasse ja Kalev Lillak jagab mälestusi 1955. a. Ottawast. „Keerutajate“ sõber kirjutab sellenimelise rahvatantsurühma kevadõhtust.

Stockholmi Ülikooli professor Mats Buström avaldab üleskutse, oodates lugusid ja meenutusi maasse peidetud perekonna-aaretest. Tutvustatakse juubilare – Siina Kembi 90 ja Ksenia Kulmar 100. Valget vesiroosi ülistab Kustas Põldmaa.

TEA Kirjastus teatab valmimisel olevast Eesti Rahvusentsüklopeediast kui kõige põhjalikumast ja tänapäevasemast emakeelsest teabevaramust. Eva Vabasalult on kaks ingliskeelset kirjutist: Tribute to Waldeko Weemees ja Pier 21 and the Pärnu Ship. Luulet August Mullastelt.Lisaks mitmesuguseid lühiteateid ja kuulutusi.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus