Toimetusele saadetud kirjandust
Kultuur 16 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Häädemeeste Elu nr 35, 1 – 2007. Toimetaja Sulev Kasvandik juhatab ajakirja selle numbri sisse ülevaatega valimistest ja kriitilise lühiartikliga uutest nimedest. Armastusest, ihast ja vihast luuletab Eesi Martveli. Kaaluv osa ajakirjast on pühendatud endistele aegadele. Salapiirituseveost Pärnumaal kirjutab Felix Männikov, savitööstusest Häädemeestel Enda Kallas lisanditega Sulev Kasvandikult, loomaarstitöid Pärnumaal meenutab Heino Alunurm. Sõjaaegset sugulaste külastamist vaatleb läbi lapse silmade Malle Nikopensius. Sulev Kasvandik tutvustab uusi raamatuid, millistest prominentseim on Evi Valleku „Uulust mitme kandi pealt II“. Päevakajaline kiri Austraaliast, autoriks Valdek Kangur Adelaide’ist. On ära toodud Pärnu Ühisgümnaasiumi lõpetajate nimekiri aastatest 1903 – 1952 koos elulooliste andmetega. Vaimulike kõnedega esinevad õpetaja Marek Roots, kõnega Soomepoiste Liikumise 64. aastapäeva tähistamisel Toronto Eesti Majas 13. märtsil 2007; ja Hankasalmi õpetaja Jorma Kekkonen, kelle jutluse Häädemeeste luteri kirikus 21. jaanuaril 2007 on eestistanud Pärnu-Jaagupi õpetaja Tõnu Taremaa. Lõpuks statistilisi andmeid Häädemeeste vallast: keskkooli lõpetajad, sünnid ja surmad.

Rahvuslik Kontakt nr 2 (194) 2007. Tuult purjedesse soovib ja soovitab väsimatu toimetaja Mai Raud-Pähn. Ajaloolane Vello Helk käsitleb oma pikemas poliitilises kommentaaris eestlaste ja venelaste suhteid seoses pronkssõduri teisaldamisega. Rootsi Justiitsministeeriumi assistent Sirle Sööt tutvustab Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu tegevust ühenduses hiljutise täiskogu koosolekuga. Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakonna asutajatest annab ülevaate Ants Michael Uesson. Tänavust Rootsi Eestlaste Liidu kultuurilaureaati, muusikut ja koorijuhti Toomas Tuulset tutvustab Mai Raud-Pähn. Lüüriliseks vahepalaks Asta Willmanni 1948. aastal valminud luuletus „Nocturne“. Lahkunud skaudijuhti Sven Tillu Hansonit mälestab Mai Raud-Pähn. Euroülikooli professor akadeemik Arno Köörna oma artiklis pürgib innovatiivse Eesti suunas. Sarkastilise mälestuskilluga Paul Pateraks ristitud tuttavast esineb Ilmar Jaks. Eesti keele teemal vestlevad eriilmelistes artiklites Eino Timmas ja Tallinna Ülikooli vanemteadur Peep Neemvalts. Riina Kindlami lühiartikkel „Suletud silmadega kirik“ on refereeritud Eesti Elu 4. mai 2007 numbrist.

Rahvuslik Kontakt nr 3 (195) 2007. Liidia Tuulse nostalgiline luuletus „Tuuleveski“ aastast 1961 juhatab käesoleva numbri sisse. Järgneb pikem poliitiline analüüs Vello Helk’ilt pealkirjaga „Komistusi ajaloo järskudel radadel“. On ära toodud kommunismivastase ajalookonverentsi resolutsioon, vastu võetud Tallinnas 16. juunil 2007. Konverentsi juhatasid Enn Tarvel, Leo Õispuu ja Peep Varju. Eesti võitlustest läbi aegade kõneleb Enn Sarv Rocca-al-Mare gümnaasiumi lõpuklassile peetud kõnes aastavahetusel 2003/2004. Postipapa Jannseni sõna jõust räägib Perno Postimehe asutamise 150. aastapäeva tähistamise puhul endine eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Kaljula. Näitlejat ja lavakirjanikku Lea Kalberg-Treppi intervjueerib Mai Raud-Pähn ja Eesti Kultuuripäevadest Göteborgis annab ülevaate Aho Rebas. Raporti suviselt Gotlandilt annab seal aastaid tegutsenud Riina Noodapera. Ilmar Jaks vestleb relvavennaga sõjaaegsest Soome armeest ja jõuab nukrale tõdemusele, et relvavennad vananevad ja viimase lahkuja puhul jääb lein leinajate puudusel ära.

Läänekaare Postipoiss nr 210, sügis 2007. Siin on ära toodud vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne Raplas Võidupüha paraadi avamisel 23. juunil 2007. Organiseeriv komitee teeb eelreklaami 2009. aasta ESTO-le Münsteris. Lääneranniku Eesti Päevi meenutab Reet Rand. Eesti Kultuuri Ühing Kanadas kutsub üles üksikisikuid ja organisatsioone toetama mälestusmärki admiral Johan Pitkale. Sõidust tema kunagisse asupaika Fort St. James’is kirjutavad Juta Kitching ja Herbert Kirves. Rein Losinalt on mitu Tartu-teemalist kirjutist, küll Oskar Lutsust, küll kunagisest rahvapeost Raadil, küll omaaegse ajakirjaniku Eerik Laidsaare humoristlikest mälestusist. Sakalast on refereeritud viljandlase Moja Konno artikkel pealkirjaga „Me peame mäletama – et vennatapusõda ei korduks“. Sügist 1944 menutab luulekeeles Al-Ma-le. Ingliskeelses osas on kaks nekroloogi: Juta Kitching mälestab Leida Varmat ja Phillip Harding Nina Tannerit. Lisaks mitu poliitilise ilmega lühiartiklit.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus