"Paljudes peredes saab laps pigem peksa, kui korraliku kõhutäie süüa," lausub Toidupanga juht Piet Boerefijni, kelle sõnul elab suur osa eestlastest vaesuse piiril, sest hinnad on tõusnud kiiremini kui toetused. "Meie saame aidata 2500 peret nädalas, kuid absoluutses vaesuses elab 100 000 inimest - seega vajab abi 20-40 korda rohkem inimesi." Toidupank ei saa ära teha riigi tegemata tööd.
Pilt: Scanpix
Sirje Rattus, 22. detsember 2015
"Paljudes peredes saab laps pigem peksa, kui korraliku kõhutäie süüa," lausub Toidupanga juht Piet Boerefijni, kelle sõnul elab suur osa eestlastest vaesuse piiril, sest hinnad on tõusnud kiiremini kui toetused. "Meie saame aidata 2500 peret nädalas, kuid absoluutses vaesuses elab 100 000 inimest - seega vajab abi 20-40 korda rohkem inimesi." Toidupank ei saa ära teha riigi tegemata tööd.
Toidupanga juht Piet Boerefijn ütleb, et kuigi Eestis on aina rohkem neid, kes tahavad hädasolijaid aidata, pole väiksemaks jäänud ka nende hulk, kes abi vajavad. "See, et suurel osal inimestest läheb hästi, ei tähenda, et hästi läheb kõigil," tõdes Boerefijn. "Abivajadus on sama suur kui kriisiaastatel viis-kuus aastat tagasi, sest hinnad on tõusnud kõvasti, toimetulekutoetus ja miinimumpalk aga suhteliselt vähem ." See tähendab, et endiselt elab suur osa inimestest peost suhu ning paljud vajavad toimetulekuks abi.
"Eestis elab absoluutses vaesuses 100 000 ning suhtelises vaesuses 200 000 inimest," sõnas Boerefijn. Need inimesed endale iga päev kvaliteetset ja tervislikku kõhutäit lubada ei saa.
Kuigi suhtelise vaesuse määr Eestis ei erine väga palju jõukate Euroopa riikide suhtelise vaesuse määrast, on numbrid Boerefijni sõnul siiski võrreldamatud. "Toimetulekuteotus on mõnes riigis kümme korda kõrgem kui meil, hinnad aga suurtes piirides samad," märkis ta. "Kui Saksamaal või Soomes läheb suhtelises vaesuses elaval inimesel pesumasin või külmkapp katki, saab ta endale kohe uue soetada. Eesti suhteline vaene endale sellist asja lubada ei saa." Boerefijn lisas, et Eesti elu on suurema osa teiste Euroopa riikide omast raskem ka ilmastikuolude tõttu. "Kui mõnes teises kohas läheb küttele kuus 10 eurot, siis meil 200." Ilm seab omad nõudmised ka garderoobile. Boerefijni sõnul on eriti raske Eesti maapiirkondade inimestel, kuna seal ei ole tööd, puudub ühistransport ja mõnedki vajalikud teenused. Ning abi maale tihti ei jõua.
Statistikaameti järgi on sel aastal miinimumtoidukorvi maksumus 92 eurot kuus ühe pereliikme kohta. Boerefijni sõnul on teadlased aga välja arvutanud, et aktiivset elu elav inimene peaks toidule kulutama oluliselt rohkem, vähemalt 140 eurot kuus. Toimetulekutoetus esimese pereliikme ja lapse kohta on 90 eurot, iga järgmise täisealise pereliikme kohta aga 72 eurot kuus. Toimetulekutoetusest peab aga lisaks toidule jätkuma ka riieteks ning olmeks. See tähendab, et praegu toimetulekutoetuse või miinimumpalgaga täisväärtuslikku toidulauda ei kata ning paljudes peredes on toidupanga abi asendamatu.
"Toidupank aitab esmajoones lasterikkaid ning üksikemaga peresid," sõnas Boerefijn. "Saame aidata keskeltläbi kusagil 2500 peret nädalas, kuid absoluutses vaesuses elab 100 000 inimest, seega tegelik abivajadus on veel 20-40 korda suurem." Toidupanga viimane toidukogumisaktsioon lõi rekordeid – 11.-12. detsembril kogusid vabatahtlikud üle Eesti 44 000 kilo toiduaineid, mis Boerefijni sõnul on kõigi aegade rekord. Seega on toidupanga jõuluaegsed toidupakid tavalisest rikkalikumad ning 3000 peret üle Eesti saab toidupangalt spetsiaalse jõulupaki.
Boerefijn rõhutab, et raskustesse sattunud pered ei vaja niivõrd raha, kui konkreetseid asju ja asjalikku toetust. Toimetulematus kipub mustriks muutuma ning asotsiaalse pere lapsel on suur risk oma vanemate jälgedesse sattuda. Kui peres toetuserahad alkoholiks konverteeritakse, mis Boerefijni sõnul paraku on Eestis kurb trend, siis laps kõhtu täis ega saabast jalga ei saa. "Alkoholism on Eestis räige probleem, paljudes peredes saab laps pigem peksa kui korraliku suutäie süüa,“ mainis Boerefijn. "Ent ka sõltuvusprobleemiga peresid saab aidata, pakkudes neile lisaks toidule näiteks kvaliteetseid riideid, mööblit, koolitusi, nõustamist, lastele huvitegevust. Kui inimene saab korralikku abi ja ta ise tahab, suudab ta oma elu järje peale saada. Lapse puhul pole niivõrd oluline raha, tähtis on lapsega rääkida, lapsega eeskuju näidata ning tagada talle turvaline ja arendav kasvukeskkond." Et kodu seda alati pakkuda ei suuda, peab abi leidma mujalt.
Boerefijni sõnul on Tallinnas, Pelgulinnas tegutseval Peeteli sotsiaalkeskusel ridamisi näiteid selle kohta, kuidas väga keerulisest perest pärit lapsed on tänu sotsiaalkeskuse toele toimetulematuse oravarattast välja murdnud ning on nüüd korralikud tööl käivad ja makse maksvad täiskasvanud.
Paraku on kolmas sektor – organisatsioonid, kes raskustesse sattunud inimesi reaalselt aitavad – Eestis vaeslapse rollis. Toidupank ei saa piisavalt toetust isegi mitte halduskulude katteks ning pidevas rahapuuduses on üsna keeruline toime tulla.
"Näiteks Lootuse Küla, kes on juba 15 aastat tegutsenud ja väga palju sõltlasi jalule aidanud, on seda seni teinud riigilt raha saamata," sõnas Boerefijn. " Alles leidis justiitsministeerium võimaluse hakata Lootuse Küla ka omalt poolt toetama."
