Toidu kallinemise lõppu pole näha? ÕL
Eestlased Eestis 08 Dec 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
TEET TEDER ÕL

Artikkel: http://www.ohtuleht.ee/index.a...

Hinnad on aastaga teinud pöörase 5,3% hüppe ülespoole – suuresti toidukauba hoogsa kallinemise survel. Poodnikud süüdistavad hinnarallis töösturite ahnust, analüütikud räägivad aga hoopis kaupmeeste hiigelkasumist.

Statistikaameti teatel on kõige võimsama hüppe teinud toidu ja mittealkohoolsete jookide hind – too kaup on keskmiselt 11,6% kallim kui aasta tagasi. Toidukraamist omakorda kallinesid kõige rajumalt köögivili (74,9%), õunad (46,5), piim (39), kohv (33) ja või (30,4). Ainuüksi oktoobriga võrreldes maksis näiteks värske kurk novembris tervelt 57,8, viinamarjad 55,3 ja sai 18,3% rohkem.

Lahja lohutusena odavnesid vaid fotokaup ja telerid.

Tootja: kui saaks, hinda ei tõstaks

Kurki kasvatava Grüne Fee Eesti juhataja Raivo Külasepp ei aja tagasi, et kurgi hind on võimsalt tõusnud, kuid ajab selle elektri kallinemise kaela.

"Aastaringse tootmistegevusega katmikfirma suurim kuluartikkel meie kliimas on kulutus elektrienergiale," ütleb Külasepp. Elektrituru avanemisega aprillis suurenes suurfirmade jaoks elektri hind pöörased 61,4%. "Kui nõnda palju kasvab suurim kuluartikkel, siis peab see kindlasti kajastuma ka valmistoodangu hinnas," ütleb Külasepp. Lisaks väänavad kallimale kurgile oma osa paratamatult otsa veel hulgi- ja jaekaupmehed.

Ka siunab Külasepp maksupoliitikat. "Hetkeseisuga on näiteks elektriaktsiis aiandustootjale üle kahe ja maagaasi oma üle kümne korra suurem kui Soomes! Samuti on Eestis suurem käibemaksumäär," kurdab kurgikasvataja. "Lisaks veel investeeringutoetused ja pindalatoetused, millest eestimaine suurtootja hetkel vaid unistada võib," ütleb Külasepp.

Tulemus?

Ligi 50 000-kroonise keskmise palgaga ja külmemas Soomes kasvatatud kurk on poes meie omast odavam, kuigi selle omahind on 35% Eesti omast kõrgem.

Hinnad on tõusnud väga ühesel põhjusel – mitte kasumiahnus ega euro pole selle põhjus, vaid tooraine hinnatõus, teatab toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp. "Juba 2007. aastast on tootjad pingutanud, et ära elada. Olulised palgakärped tehti 2008 ja toormehinna oluline tõus sel aastal oli viimane piisk," räägib ta, et toiduainetöösturid lihtsalt on sunnitud hinda tõstma, et pankrotist pääseda.

Potisepa sõnul on Eesti turg väike ja konkurents tihe ning hinda tõstma tavaliselt ei kiputa. Nüüd on aga ettevõtjate rasvavaru otsas ja hinnatõusupõhjused lausa kuhjumas – käibemaksu tõus 20%ni, mootorikütuse- ja alkoholiaktsiisi tõus, elektri kallinemine, toorainete hüppeline hinnatõus. See sundivatki tootjaid hindu sättima. "Mitte ühegi kuluartikli hind pole langenud!" kinnitab Potisepp.

Siiski usub ta, et tooraine hinnatõus peaks nüüdseks läbi olema, kuid maailmaturul toimuv mõjutab meid tulevikuski.

Kaupmeeste hiigelkasumid

Toormehinna tase ei õigusta toidukauba nii kõrget hinda – kasvanud on hoopis kaupmeeste kasum, väidab Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere. "Kui mullu kolmandas kvartalis oli toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi keskmine kaubanduslik marginaal 14, siis nüüd 16%," räägib Lindpere kasumi kasvamisest, mis olnud hulgimüüjatel lausa üks suuremaid läbi aegade.

Tallinna Kaubamaja kontsern tunnistab börsiteates, et nende supermarketite segmendi (ehk maakeeli Selveri poeketi) maksueelne kasum tänavu üheksa kuuga oli 93,1 miljonit krooni. Aasta varem oldi ligi 10 miljoniga miinuses.

Kahjumist kasumisse jõudmine tuleneb efektiivsest tegutsemisest, teatab Selveri keti juht Andres Heinver.

"Selver on külmutanud äri Lätis, kaubelnud välja soodsamad rendi- ja logistikatingimused ning hoidnud kokku tegevuskuludelt. Inimesed ostavad taas ka rohkem tavahinnaga tooteid, mille juurdehindlus erineb kampaaniapakkumiste omast," räägib Heinver teest priske kasumini.

"Olulisim hinnasurve tuleb maailmaturult ning avaldab otsest mõju ka siinse väikese turu jaehindadele," ütleb Heinver, et põua, üleujutuste ja tulekahjude tõttu olnud kehv nii teravilja-, kohvi- kui ka puu- ja köögiviljasaak.

Oma osa hinnamuutusest kirjutab Heinver madala võrdlusbaasi arvele, sest paljud ettevõtjad töötanud kriisi ajal kahjumiga. Majanduse toibudes ning ekspordi paranemisel olevat mõningane hinnatõus seega paratamatu.

Hinnatõusu lõppu ei paista?

Kaupmeeste Liidu juhataja Kati Kusmin ei näe, et hinnaralli lõpeks. "Eesti on nii väike riik ja me sõltume sellest, mis toimub maailmaturul," ütleb ta. "Kui globaalsetest trendidest rääkida, siis elanikkond maailmas kasvab. Kasvab ka seniste arengumaade elanike jõukus ja nõudlus toidukauba järele samuti. Ei ole tegelikult ühtki põhjust, miks toidukauba hind kogu maailmas peaks allapoole minema!"
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus