Times: Gazprom on poliitiline relv DELFI
Kuumad uudised 07 Jan 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Briti ajaleht The Times kirjutab, et tüli Venemaa ja Ukraina vahel, mis ähvardab katkestada gaasitarned kogu Lõuna- ja Ida-Euroopale, ei tule üllatusena. Tegemist oleks justkui uusaastarituaaliga ja see leiab alati aset külma ilmaga.

Niisiis, miks ei ole Euroopa Liit endiselt välja töötanud mingisugust strateegiat probleemi lahendamiseks, küsib The Times. Aastatepikkune jutt energiajulgeolekust on ainult paljas õhk.

Põhiline probleem on The Timesi hinnangul see, et lääneeurooplased, eriti sakslased, on jäänud uskuma müüti, et Gazprom on tavaline äriettevõte, mis näeb vaeva, et turul edukas olla. Euroopa komisjon teeskleb, et kohtleb võrdselt nii Kiievit kui Moskvat. Kui aga korraks eurobürokraadi naha alla vaadata, võib näha, et Brüsseli sümpaatia kaldub Gazpromi poolele. Te kuulete, et Ukrainat valitsetakse kaootiliselt, ta pole Euroopa Liidu usaldusväärne sõber, ta on gaasivaras jne, kirjutab The Times.

Timesi hinnangul pole kahtlust, et võimuvõitlus Ukraina presidendi Viktor Juštšenko ja peaministri Julija Tõmošenko vahel on kahandanud Ukraina kauplemisruumi.

Gazpromi eesmärk on Timesi sõnul nende lahkhelide suurendamine, gaasisõda on osa Gazpromi pikast mängust Ukraina neutraliseerimiseks.

„Gazprom ise ei ole ei hea ega halb,” ütlevad Vene autorid Valeri Panjuškin ja Mihhail Sõgar. „See on nagu Kalašnikov või Colt, mida võib kasutada kas hirmutamiseks või kaitseks. Selle moraalne väärtus sõltub sellest, mida kavatseb isik, kelle sõrm on päästikul.” Teiste sõnadega tuleks Timesi arvates lõpetada rääkimine Gazpromist kui turujõust. See on poliitiline relv.

Kremli peamine eesmärk on Timesi hinnangul Euroopa Liidu ja NATO laienemise peatamine Gruusiasse ja Ukrainasse. Lühike sõda Gruusiaga diskrediteeris Gruusia NATO-sõbralikku juhtkonda. 1-0 Kremlile. Ukrainat näidatakse Euroopa jaoks ebausaldusväärse liitlasena. 2-0 Kremlile.

Küsimus pole gaasihindades, kirjutab The Times. Kui see nii oleks, oleks Moskva alustanud tõsiseid läbirääkimisi pikaajaliste tarnelepingute üle, mitte tegelnud iga-aastaste nääklemistega. Kreml katkestas tarned pärast Ukraina ja Gruusia revolutsioone. 2006. aastal, kui Poola energiaettevõte võitis enampakkumisel oma Vene konkurente naftatöötlemistehase osaluse ostmisel, katkesid kohe Vene naftatarned sinna. Tehniliste probleemide tõttu.

Kolm päeva pärast seda, kui tšehhid kirjutasid alla raketikilbilepingule USA-ga, langesid Vene naftatarned 40 protsenti. Tehnilised probleemid.

Kui Euroopa Liidul on energiajulgeoleku osas tõsi taga, peab ta Venemaa tarnetest eemalduma nii kiiresti kui võimalik, leiab The Times. Gazpromilt tuleb nõuda rohkem läbipaistvust. Sakslastel on selleks kõige parem positsioon. Saksa energiahiiul E.ON-il on Gazpromis 6-protsendiline osalus - seda pole palju, kuid kindlasti piisavalt, et panna Gazpromi juhtkonda järele mõtlema, enne kui nad poliitiliselt tegutsema hakkavad. Suur sõltuvus Venemaast peaks Saksamaa valvsaks tegema.

Selle asemel teeb Saksamaa entusiastlikult Gazpromiga koostööd Läänemere gaasijuhtme ehitusel, kirjutab The Times. Endine liidukantsler Gerhard Schröder on Gazpromi leival ja asub kiiresti Kremli poliitikat kaitsma. Sakslastele tundus Schröderi minek Gazpromi palgale nii kiiresti pärast 2005. aastal kantsleritoolilt vabanemist sügavalt kahtlane. Tema sõprus Vladimir Putiniga lisas kahtlusi, kas endine liidukantsler ikkagi tegutseb oma riigi huvides. Gazprom, mis soovib iga hinna eest Saksamaal sõprust osta, on Gelsenkircheni jalgpalliklubi FC Schalke 04 peasponsor. Kõik see aitab ähmastada Euroopa Liidu energiajulgeoleku eesmärke. Niikaua kuni tarned Saksamaale on tagatud, ei muretse sakslased väikeste Kesk-Euroopa naabrite pärast, kes parajasti suures külmalaines kütmata majades värisevad.
www.DELFI.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus