Veidi enam kui aasta tagasi toimus noore mäesuusataja Tiiu Nurmbergi (21) elus üks märkimisväärne sündmus, nimelt kutsuti ta Eesti Suusaliitu (ESL) — Eesti teadis tema tagapõhja ja pühendumust spordile. Järgnes kirjavahetus Kanada ja Eesti vahel, mille tulemusena Kanada pool lubas Tiiul Eestit esindada. ESL esitas vastava soovikirja Rahvusvahelisele Suusaföderatsioonile (FIS) ja et Tiiul on olnud Eesti kodakondsus juba 1997. aastast, oli otsus, et ta ei kaota võistlusaastat ja tema siiani saavutatud punktid kehtivad edasi. Tiiu jaoks tähendas see suur tunnustus — hakata esindama riiki, kuhu ulatuvad tema juured — ka suurt muutust.
Tutvustamaks laiemalt Tiiu tegevust, treeningukavasid ja anda aimu, mida aastaringne spordile pühendumine tähendab nii füüsilises kui finantsilises mõttes, korraldati 6. novembril Tartu College'is üritus, kus oli võimalus kohtuda Tiiu ja tema treeneri ning teiste inimestega, kes teda sportlaseteel aidanud ja loodetavasti leida ka uusi toetajaid. Tartu College'i saalis valitses sel õhtul täielik spordimeeleolu: saali seinte ääres hulganisti suusapaare ning muud vajalikku varustust, mida igaüks katsuda ja imetleda sai. Seinal olid suured pildid rõõmsalt naeratavast Tiiust mägedes ning raamituna Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklid paljutõotava pealkirjaga „Kanada Tiiust saab Eesti mäesuusakoondis“. Veini ja suupistete juures sai esmalt vestelda nii asjaosaliste kui külalistega, ning siis algas ametlik osa.
Teadustajaks oli Ellen Valter, keda eestlaskond tunneb Telepeegli uue hooaja saatejuhina. Avasõna järel andis ta tervituseks sõna aupeakonsul Laas Leivatile, kes mainis eestlaste suurt pühendumust spordile, mainides, et kuni 1976.a. Montreali olümpiamängudeni olid kanada sportlased saanud vähem medaleid kui eesti sportlased, kuigi viimased pidid tollal võistlema küll hoopis teise riigi koondises. Hr. Leivat tuletas meelde, et Tiiu varakult surnud tädi (10 aastat tagasi) Reet Nurmbergi doktoritöö 1972.a. oli Eesti spordi ajalugu ning ta oli olümpiaringkondades üks tuntud eksperte. Ei tea, kas juba varakult on Tiiu saavutused spordis justkui ette määratud? Ta mainis väikese Eesti — mille elanikkond ju kõigest alla pooleteise miljoni ja kõige kõrgem mägi 318 m kõrgune Munamägi, mistõttu tuleb treenida teistes maades — traditsioone ja saavutusi talispordivallas, rääkides Tiiust kui uuest Eesti esindajast, keda sellel teel peaksime igati toetama.
Ta rääkis ka inimeste suhtumistest millegi saavutamiseks ja sellest, kui paljud elavad n-ö „if only...“ suhtumisega, aga mitte Tiiu — see noor naine on teinud selgeks, mida ta tahab teha, kui see on võimalik, ning selles tuleb teda igati toetada. Kõneleja rääkis enese kogemustele toetudes, et kui paljud tulevased sportlased saavad inspiratsiooni olümpiaunistusteks teiste sportlaste poolt, mis muudavad nende maailma, ja selleks me vajamegi rohkem kangelasi, kes meid inspireeriks. Ta tõi esile de Coubertini mõtte, et spordis pole mitte niivõrd oluline konkurents, kui just spordist rõõmu tundmine. Näiteks 1% inimestest on ehk võimelised spordi vallas midagi saavutama. Hr. Higgins'i kõne oli teaduslik ja äärmiselt inspiratsiooniline sportlaste ja olümpia idealismist.
Seejärel astus kuulajate ette Tiiu treener Ken Ellis, kes olnud temaga palju aastaid, õpetanud võistlemist ja motiveerinud teda unistusteni jõudmisel. Ta meenutas, kuidas Tiiu alustas oma treeninguid 10 aastat tagasi Barrie lähedal Snow Valley's ning millise kirega ta seda tegi. Järgnes treenimine rendisuuskadel Mont Tremblant'is... Nüüd on aga aeg edasi läinud ja rendisuuskade asemel kuulub täna noore sportlase varustusse vähemalt kuus paari suuski. Treener tutvustaski Tiiu varustust, kaasa arvatud spetsiaalne riietus, mis on vajalik mäesuusatamisel.
Edasi rääkis ta põhjalikult Tiiu treeningukavast nii Euroopas (kuna siin pole alati lund ega ka mägesid) kui siin mandril idas ja läänes ning selle erinevatest perioodidest. Kogu aeg toimuvad plaanimine, edusammud ja võistlused. Tiiu võistleb slaalomi (SL), suurslaalomi (Giant slalom, GS) ja Super G aladel. Kuna Tiiu ei ole suurt kasvu ega raske, ei võistle ta kiirlaskumises (downhill), kuigi talle see ala meeldib ja ta saavutas Kanada meistrivõistlustel Whistler'is 2002.a. 104 km/h. Et olla tugev sportlane, tuleb teha ka üldfüüsilist treeningut, mida Tiiu vastupidiselt paljudele teistele sportlastele õnneks armastab. Juttu saatsid slaidid Tiiust treenimas jõusaalis ja muidugi mägedel.
Seda kõike saadab aga finantsiline pool. Väga suure summa nõuavad nii Tiiu kui treeneri reisikulud, majutus, varustus, treeningu- ja võistlusmaksud, mille eelarve kokku teeb umbes $50.000. Seetõttu on väga suur abi sponsoritest, kes on siiani Tiiut tema püüdlustes abistanud — KuuSport, Vellend Tech, Sporting Life, Schure Sport (Karbon), aga muidugi on ka palju rahalist toetust vaja.
Treener Ken Ellis näitas videot Tiiust mägedes, pöörates tähelepanu tema heale tehnikale, öeldes, et suusatamine pole kunagi päev-päevalt sama, sest ilmastik ja mäed on erinevad; ainus asi, mida kontrollida saad, on varustus, mille kaasa tood ning füüsiline ja psühholoogiline ettevalmistus.
Järgmiseks kõnelejaks oli üks sponsoritest, firma Vellend Tech omanik Robert Vellend, kellele sportlase maailm vägagi tuttav, kuna ta oli ise kunagi Kanada murdmaasuusatamise rahvusmeeskonna liige. Ta märkis, et selle kahekümne aastaga on jäänud samaks pühendumise osa, kuid erinevad on tippspordiga tegelemiseks vajalikud rahad. Vellend Tech esindab Itaalia firmat Dainese ja selle kaudu on Robert annetanud kuni a.-ni 2006 Tiiule kiivri, kaitseprillid, säärte ja keha kaitsed, mis on vajalikud uued igal aastal. Tiiu ala on väga kallis sport, ütles kõneleja, milleks on kaasmaalaste abi igati teretulnud.
Ning lõpuks tuli kuulajate ette Tiiu Nurmberg ise, avaldades suurt rõõmu ja uhkust, et saab Eestit esindada. Ta kõneles oma Eesti tagapõhjast ja kasvatusest, osavõtust eesti koolide ja gaidide tegevusest, rahvatantsust ja suvelaagritest. Suusatamine on andnud talle enesekindlust, distsipliini ja organiseeritust. Oma treeningute ja reisimisega on ta õppinud palju teiste rahvuste kohta, täiendanud oma prantsuse keelt ja eriti tugevdanud teadmisi, astudes oma eesmärkide poole. See kõik on olnud tema jaoks mitte töö, vaid rõõm, kinnitas ta ning lisas, et soovib eeloleval hooajal palju saavutada. Ta tänas ürituse korraldajaid ja kõnelejaid ning neid, kes on teda siiani suurema summaga rahaliselt toetanud — LKM & Partners (Toomas Saar), arhitekt Henno Sillaste, CG&B Group (L. Later, P. Kalvik), Nortek Inc. (R. Remmel), Petersoo pere — ning eriti oma taati, isa ja ema, kes teda on palju aidanud sel tähtsal teel. Tiiu lõpetas sõnadega: „Tänane õhtu on pannud suure naeratuse mu näole — suur tänu!“
See oli ilus üritus — läbinisti spordile pühendatud õhtu, kus ka tippspordiga mittekokkupuutunud said aimu selle erinevatest külgedest. Et Tiiu käekäik on eestlaskonnale oluline, kinnitas kokkutulnud rahvahulk. Iga toetussumma, olgu see suur või väike, ei ole ainult abiks Tiiule, vaid auks ka igale toetajale, aitamaks Eesti spordi tulevikku. Kes soovib toetada, on see võimalus — Toronto Eesti Ühispangas on avatud arve ESL Olympics numbriga 11422-004. Informatsiooni tulumaksu kviitungi suhtes võib saada Alar Petersoolt tel. (416) 656 5073.