Ettevõtja Tiit Pruuli on esitanud Äripäeva vastu hagi, et väljaanne lõpetaks kirjutiste avaldamise, kus on tema hinnangul esitatud valeandmeid seoses kunagise rublamüügiga.
"Vastab tõele, et esitasin eelmise nädala lõpus kohtusse hagi ajalehe Äripäev vastu. Aga ma ei kavatse antud teemat enne protsessi lõppu rohkem kommenteerida. Ma tõesti arvan, et igasugune praegune propaganda poleks õiglane ja soliidne," ütles Pruuli ERR-i uudisteportaalile.

Eesseisvas kohtuvaidluses esindab Pruulit vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. Ta kinnitas, et hagi on esitatud nõudega lükata ümber Tiit Pruuli suhtes seoses 1992. aasta rahareformi käigus kogutud rublade võõrandamisega ehk n-ö rublatehinguga avaldatud ebaõiged andmed.

"Lisaks palume Äripäeval edaspidi hoiduda Tiit Pruuli suhtes seoses rublatehinguga ebaõigete andmete avaldamisest ja levitamisest," täpsustas Mägi-Rohtmets.

Osapooled kompromissini ei jõudnud

Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, kelle sulest on muu hulgas ilmunud arvamuslood "Isamaalaste abil miljonäriks" ja "Uskumatult edukas eksnõunik Pruuli" ütles, et pole jõudnud veel hagiga tutvuda ning seetõttu on sisulisi kommentaare võimatu anda.

Küll aga märkis ta, et toimetusele on teada, et Pruuli ei olnud rahul eelmisel aastal Äripäeva ajakirjas Rikaste TOP 500 tema kohta avaldatud tekstiga ning samuti eelmise aasta lõpus Äripäeva online-väljaandes ilmunud tekstiga.

"Need tekstid olid koostatud varem Äripäevas ilmunud artiklite põhjal ja puudutasid Tiit Pruuli rikastumist. Nendes tekstides meenutati muuhulgas ka rublatehingut ja kunagise Eesti Raudtee osa varade jõudmist Tiit Pruuliga seotud ettevõtte omandusse," rääkis Hundimägi.

Pruuli väitel sisaldasid need tekstid ebaõigeid faktiväiteid ja ta soovis, et Äripäev muudaks avaldatud tekste ning lükkaks osa avaldatud infost ümber.

"Kahjuks ei jõudnud me mitu kuud kestnud läbirääkimiste tulemusena mõlemaid osapooli rahuldava kompromissini. Seetõttu on ka Äripäeva hinnangul kõige mõistlikum, et tekkinud vaidlus leiab lahenduse kohtus," leiab Hundimägi.

Rublamüük on palju aastaid tagasi juba korra kohtus küll arutlusel olnud, kuid toona oli kohtuasi Hundimäe hinnangul väga kitsalt piiritletud.

"Seetõttu ma arvan, et see kohtuvaidlus on mõlemale osapoolele pikas perspektiivis kasulik. Lõpptulemusena saab avalikkus suurema selguse Tiit Pruuli rollist rublade müügis ja Eesti Raudtee osade varade erastamisel ning ka sellest, kas Äripäev on Pruuli kunagist tegevust kajastanud ebaõiglaselt või mitte," lisas ta.

Rublamüük

Rublatehing oli aastatel 1992–1993 rahareformi käigus kogutud rublade müümine Tšetšeeniasse, millega rikuti lepet Venemaaga rublade tagastamiseks. Eesti sai rublade eest 1,89 miljonit USA dollarit. Tehingut vahendas firma Maag, mille omanikud olid Marek Strandberg ja Agu Kivimägi.

Kivimägi, Strandberg ja Tiit Pruuli anti kohtu alla süüdistusega, et nad ajavahemikul 23. detsembrist 1992 kuni 21. märtsini 1993 korraldasid Tallinna Lennujaama kaudu 1,46 miljardi rubla varjatud väljaveo Eestist, kusjuures Pruuli esitas väljaveetava sularaha Tallinna lennujaamale diplomaatilise pagasina.

Rublade eest saadud raha maksis eelarvekitsikuses olnud Mart Laari valitsus pensionideks. Tehinguga otseselt seotud Tiit Pruuli, Strandberg ja Kivimägi läksid kohtu alla, kuid mõisteti seal õigeks.

Priit Luts

Märkmed: