Tiina kirjutab Eestist
Eestlased Eestis 28 May 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
TIINA NÕLVAK

Rahvaliidu kähmlusest, Voldemar Kuslapi kohtuasjast ja muustki

Suvesoe mai on asendunud sügiskülma maiga. Lendav tuhk, uputused, õlileketest rikutud ookean ja muutlik ilm on selle kevade märksõnad. Kohalikku tähelepanu köidavad Rahvaliidu ja roheliste erakonda iseloomustav kisma ja kähmlused.

Rahvaliidu esimees Karel Rüütli ning aseesimehed Anto Liivat, Ene Tomberg ja Kajar Lember teatasid oma tagasiastumisest. Ustav parteisõdur Mai Treial võtab partei selle osa, kes Rahavaliitu usub, juhtimise ajutiselt oma pehmetele naiseõlgadele. Kellest saab Rüütli asemel uus Rahvaliidu esimees, ei ole veel teada. Ajakirjanduses on selle kohaga seoses mainitud nii ettevõtjat Raimo Kägu, Jõgevamaa maakonnaühenduse juhti Riina Kulli, endist riigikogu liiget Arvo Sirendit kui Rahvaliidu õigustoimkonna esimeest Lauri Vitsutit.

Kangesti tuleb meelde nõukogudeaegne koolisõpitu, et kui riigis on tugevaid siseprobleeme (vaesus, tööpuudus või mis iganes), siis nendelt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks hakatakse tegelema mingi pseudoprobleemiga. Nii ongi (ajalehe)mureks see, kas Rahvaliit on ikka roheline või punane, mis parteiga ühineb Rahvaliidust lahkulöönud seltskond ja mis saab ülejäänutest. Enam ei räägita mitte kahest, st rikkast ja vaesest, vaid suisa kolmest, st lisaks virtuaalsest Eestist. Mart Ummelas, kellega koos kirjutasin ülikooli sisseastumistööd, kirjutab Maalehes, et kolmas vabariik võiks olla „selle kummalise olemisvormi nimi, kus mälu on peaaegu kustunud ja kus elatakse ühest (valimis)kampaaniast teiseni“ (Maaleht 20.05.2010). Ja oma toolist hoiab iga poliitik küünte ja hammastega kinni, sest riigiamet on tänases Eestis, kus iga viies inimene on tööta, üks kindel koht.

Lihtrahva hulgas on kirgi hoopis rohkem üles kütnud ooperilaulja Voldemar Kuslapi süüdimõistev otsus kohtus. Möödunud nädalal mõistis Harju Maakohus laulja ja näitleja Voldemar Kuslapi süüdi kehalises väärkohtlemises. Nüüd tuleb lauljal tasuda trahv 60.000 krooni ja lisaks kohtukulud. Kuslap leppis kokkuleppemenetlusega ja ei asunudki end kaitsma.

Juhtum ise leidis aset 3. aprillil, kui Voldemar Kuslap lõi rüseluse käigus 17- aastase poisi sõrme ukse vahele, mida tuli seejärel paar millimeetrit amputeerida. Lugu oli iseenesest lihtne.

Naabripoisi juures oli kamp noorukeid, kes jõid ja lärmasid ning häirisid kaaselanikke. Tuntud laulja läks neid vaigistama.Voldemar Kuslap on seni väitnud, et ainult raputas naaberkorteris lärmi teinud poissi ja tõmbas seejärel kinni korteriukse, mille vahele poisi näpp juhuslikult jäi. Eestlaste õiglustunne on saanud löögi, sest joomaste noorukite korralekutsumine on nüüd lausa kriminaalkuritegu. Telesaates „Värske Ekspress“ astusid Voldemar Kuslapit kaitsvalt üles Rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe ja solist Väino Puura. Aivar Mäe eestvedamisel otsustas teater 29. mail kell 12 korraldada toetuskontserdi, et aidata lauljal maksta talle määratud trahv ja kohtukulud. Laval astub üles kontserdi kangelane Voldemar Kuslap. „Loodame toetuskontserdiga juhtida tähelepanu asjaolule, et Eesti on muutumas kohtu- ja vanglariigiks, kus lõpuks on karistuseta vaid vastsündinud,“ ütles Mäe. Õiguskantsler ongi juba ka samamoodi juhtinud tähelepanu sellele, et 55% Eesti elanikkonnast omab karistusregistrit.

Aivar Mäe kirjeldas juhtumist rääkivas telesaates mõne sõnaga oma arusaamist Eesti kohtusüsteemist: „Advokaadid teevad seadusi, mis võetakse kinnisilmi riigikogus vastu. Seadusi iseenda jaoks, et saaks võimalikult pikalt menetleda ja menetleda nii, et mitte keegi mitte millestki aru ei saa ja lõppkokkuvõttes kannatada saavad need, kes ei pea saama kannatada.“

Nii et saatejuhil oli jälle põhjust lendu lasta viimasel ajal populaarseks muutunud lause – „Kas sellist Eestit me tahtsimegi?“

Negatiivse poole pealt panen kirja veel paar asja.

Eesti eurolaul ei pääsenud Oslos poolfinaalist kaugemale. Euroopas see ju tähtis asi.

Estonian Airi pardal pakutav toit on maailmas kõige halvem. On küll, olen nõus.

Väljaränne Eestist on suurem kui sisseränne Eestisse.

Aga selle eest ei ole meil maavärinaid, mürgiseid madusid, tuldpurskavaid mägesid ja keegi Eestis ju tegelikult näljas ei ole. Iga-aastane ja väga kuulus Türi lillelaat oli sel aastal suurem kui kunagi varem ning korraldajate sõnul kaubeldi seal eelkõige sellega, milleks laat kunagi ellu kutsutud sai – lillede, istikute, taimede ja seemnetega. Nii mõnelgi aastal on lillelaadal olnud ohtrasti kaltsukaupmehi ja Hiina vidinate müüjaid. Tänavu aga Türi õitses ja kosus. Minugi peenardel kõik tärkab.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus