Eesti Elu
Tiina kirjutab Eestist
Eestlased Eestis 16 Apr 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Mõnes kohas Eestis uputab ikka. Ka Eestis leinatakse Poola presidenti. Digiretseptisüsteem Eestis ei ole veel valmis.

Tiina Nõlvak

Ilmad on juba kevadiselt mõnusad ja Põhja-Eestis teed kuivad ning koduaedades käivad koristustööd. Oma aedades ei saa aga lehti riisuda veel vee all olevad Emajõe äärsed majapidamised. Emajõgi on jätkanud tõusu, kuigi viimastel päevadel vaid paar sentimeetrit. Veetase on nüüd juba 326 cm üle Tartu nullpunkti. Linnavalitsus on sulgenud Emajõe äärsed tänavad ja bussiliiklus on suunatud ümber. Vana-Ihastes on samuti tänavad suletud ja postkastide juurde saab vaid paadiga. Aga niikuinii seal ajalehte pole, sest üle 300 kodusse ei saa posti tuua. Õuedes ja aedades on juba kalu nähtud ja lastel on rõõmu laialt.

Ilmatargad arvavad, et rohkem vesi ei tõuse ja oht on möödas. Tartu linnavalitsusest öeldi, et iga päev kulub veega võitlemise peale 7000 – 8000 krooni. Supilinna kraavidest ja tiikidest pumbatakse vett pidevalt Emajõkke tagasi. Linnavalitsus on keelanud Emajõel mootorpaatidega liiklemise.

Soomaal Pärnu kandis võetakse asja rahulikult. Siinkandis on üleujutused iga-aastased ja nii kohalikud kui Soomaa külastajad oskavad n-ö viiendat aastaaega nautida. Rohkesti on kanuumatkajaid ja muidu paadisõitjaid. Raadiost ja televiisorist on siiski inimesi hoiatatud, et ei tasu liiga uljalt suure veega jõgedele sõitma minna. Vool on kiire ning suurvesi on endaga kaasa vedanud oksi ja roikaid, mis võivad paadisõidul ohuks saada. Juba on olnud ka õnnetusi ja kanuude ümberminekuid, kuid hädalised on päästetud ja ohvreid pole.

Venemaal Smolenski linna lähedal toimunud lennuõnnetuses hukkunud Poola presidenti Lech Kaczyńskit, tema abikaasat ja hukkunud kõrgeid riigimehi mälestatakase ka Eestis ja Tallinnas. Poola Suursaatkonna trepp Karja tänava nurgal on mattunud lilledesse. Eestis on hakatud tragöödiat nimetama Katõn 2 ja võrreldud seda ka Estonia laevakatastroofiga. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli Lech Kaczyński Eesti lähedane sõber ja toetaja ning üks väheseid riigimehi Euroopas, kes mõistis väikeriikide kohta ja ülesandeid Euroopa Liidus. Meremuuseumi ees Tallinnas mälestati Katõni massimõrva ohvreid, kes hukkusid 1940. aastal Nõukogude punaarmeelaste käe läbi. Mälestustseremoonial kõnelenud Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas, et Katõnis juhtunu oli aastakümneid tabuteema Poolas, kuid eriti Nõukogude Liidus.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et kuritegu, kus Poola kaotas oma armee ja ühiskonna eliidi, ei tohi kunagi ununeda. „See ei olnud ainult Poola rahva kaotus - see oli inimkonna kaotus, mis peab meile igavesti meenutama, et totalitarismile ei tohi olla maailmas kohta.“

Eesti taasiseseisvuse algaastail pidi autoga Euroopasse sõites minema läbi Poola ja see oli tõeline õudusunenägu. Kohutavas olukorras teed, metsas luusivad teeröövlid, igasuguste teeviitade puudumine ja autojuhtidelt raha nõudvad politseinikud tegid Poolast läbisõidu katsumusterohkeks seikluseks. Kuigi tänaseks on Poola kiiresti arenenud, eelistab eestlane Euroopasse sõita ikka kas Rootsi kaudu või Leedust laevaga. Eelarvamused on visad kaduma.

Eesti poodides müügil olevad Poola õunad, kartulid ja juurvili on aga ostjate meelest palju paremad, looduspuhtamad ja maitsvamad kui Saksa või Prantsuse omad.

Tuttav Poola kirjastaja ütles, et kogu Poola on tegelikult shokis, ega saa veel üldse aru, mis toimus. Ka seekord, nagu 1940. aastal, kaotas Poola riik oma eliidi.


Eestlaste komputeriseerimise lembus on saanud tagasilöögi, sest maailmas ainulaadne ravimite digiretseptisüsteem ei tööta nagu vaja. Nüüd otsustatigi, et paralleelselt digiretseptidega jäävad praegu veel alles ka paberretseptid. Enamgi veel, arstidel lausa soovitati kirjutada apteeki minekuks rohuretsept paberile. Digiretsepte on paari kuu jooksul välja kirjutatud juba üle 1,5 miljoni ehk üle 40% kõikidest ravimiretseptidest. Kuid aasta alguses alanud üleminekuperioodi vältel on digiretsepti süsteem korduvalt tõrkunud ning digiretseptide alusel ravimite väljastamine on mitmel korral olnud häiritud. Kuu alguse pensioni- ja palgapäevad on apteekide külastatavust oluliselt kasvatanud, selgub aga, et digiretsepti süsteem ei pane suurele koormusele vastu. Statistika näitab, et kõige rohkem ostetakse rohtusid reedel kella 10 paiku, arstid aga kirjutavad ravimeid kõige rohkem välja esmaspäeviti. Just nendel aegadel läheb kogu arvutisüsteem umbe. Digiretseptisüsteemi ei ole võimalik kiiresti töökindlamaks muuta, kuid sügisel peaks see suutma vastu pidada ka väga suurtele koormustele, lubas sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna juhataja Pille Kink. Eesti Apteekrite Liidu esinaise Kai Kimmeli arvates pole digiretseptist võitnud ei apteekrid, arstid ega ka patsiendid, vaid telefonifirmad. „Kui üks inimene käib oma ravimi järel mitte üks ega kaks, vaid isegi kolm korda ja ka siis ei saa ta ravimit kätte, siis see on liig mis liig. Praegu pole digiretseptist võitnud mitte keegi, ei arstid, ei apteekrid ega ka patsiendid. Minu arvates on võitnud ainult telefonifirmad, sest inimeste teenindamiseks ripume me telefonide otsas,“ rääkis Kimmel Vikerraadio hommikuintervjuus.

Tegelikult on väga mugav, kui ei pea paberretsepti kaasas kandma,vaid ükskõik missugusesse apteeki minnes ootab sind retsept apteegi arvutis. Meie haiguslood ja röntgenipildid on juba mõnda aega arvutis, nii saab iga raviarst ükskõik kus maailma otsas kohe vaadata, missugust ravi on patsient saanud ja missuguseid ravimeid kunagi võtnud. Nii et loodame, et sügiseks on digiretseptisüsteem saanud uued ja töökindlamad lahendused.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus