Eesti Elu
Tiina kirjutab Eestist: Lund on tõesti palju…
Eestlased Eestis 17 Dec 2010 Tiina NõlvakEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Veel tänagi ei saa lehed ja eeter üle kangest ehmatusest seoses Monikaga. See kange naisterahvas möllas lume ja hangedega Eestis nii kõvasti, et lõi segi nii linna- kui maaelu.

Kõige kuulsam koht lumetormis oli kindlasti Padaorus, kus teatavasti umbes 600 inimest lumelõksus oli. Lumme jäid kinni nii sahad kui maasturid ja inimesi päästma rutanud sõjaväeautod. Sõidukeid oli kinni teel ja kraavis. Kui nüüd mõelda sellele, et Peterburi maantee on Eesti nö esitee, siis mis veel kohalikel teedel juhtus!

Peaminister Andrus Ansip ütles Riigikogu tänases infotunnis, et eelmise nädala lumetuisus Padaorgu lumevangi jäänud 600 inimese päästmisel ja abistamisel hindas maanteeamet ilmselgelt oma võimalusi üle.

„Maanteeamet on see, kes peaks tagama põhimaanteede läbitavuse, ja kuna tegemist on elutähtsa teenusega, siis peab see teenus olema tagatud igal ajahetkel,“ sõnas peaminister. „Kui tekib mingisugune takistus, siis just nimelt Maanteeameti kohustus on sellest Eesti rahvast viivitamatult teavitada, aga seda paraku ei tehtud.“

Peaministri sõnul kulus ummikust Padaorus teadasaamisest kuni hädaolukorrast arusaamiseni mitu head tundi ning maanteeamet hindas ilmselgelt oma võimalusi üle. „Nad lootsid kõigepealt, et teetakistus saab kõrvaldatud tunniga, siis nad leidsid, et kolm tundi ja pool kaks öösel leiti, et läheb veel pool tundi.“ Tegelikkuses läks autodepuntra lahtiharutamiseks peaaegu 24 tundi. Sõjaväeautod viisid reisijaid Viru-Nigulasse pakku, kus neile ka kuuma teed ja suppi pakuti. Kohalikud mehed mootorsaanidega viisid autodesse bensiini, et need, kes oma sõidukeid valveta ei tahtnud jätta, ära ei külmuks.

Ansipi sõnul tuleb juhtunust eelkõige õppida, et olukorda ja oma võimeid peab adekvaatselt hindama ning kui selgub, et olukord läheb käest, tuleb viivitamatult üldsust informeerida.

Lund on tõesti palju. Meiegi oma kodus olime kaks päeva lumevangis ja lisaks veel kaks päeva elektrita. Tõeline 19. sajandi idüll! Õnneks on meil ahi ja pliit ja puud. Maainimene saab tormivarjus ahjupaistel istuda, aga linnas on lood hullud. Osa autosid tänavaservades on mattunud paksude hangede alla ning segavad niigi rasket lumekoristust, linnaosadel napib raha ja tehnikat. Eks neid lumega talvesid on enne ka olnud ja ega me siin Põhjamaal pole ju sellest nii väga ehmatanud ka, aga nii mõnigi vanem inimene ütleb, et sellist lund ja tuisku ei mäleta. Iga sadu on ikka jätkuvalt uus, ütles üks traktorijuht, kes Tallinna ringteel mitu ööd-päeva jutti tööd tegi. Mees on talviti sahaga teid lahti lükanud juba pea 20 aastat. „Täiesti ootamatult tuisk ju ei tulnudki, sellest räägiti juba päevi varem, kuid et kohe nii palju lund alla sajab!!!“, imestab kogenud töömees ja kehitab õlgu. Niipalju siis tormist, mida tegelikult ju ennustati ka, aga et see tõepoolest nii suurejooneline sai, ei osanud ka ilmaennustajad arvata.

Üsna palju on tänastes lehtedes lugusid Moskvast. Oma suure naabriga peame me ju hakkama saama, aga eks ikka kuidagi kõhedaks võtab, kui on kuulda rahutustest suure vene karu südames. Moskva miilits on kinni pidanud üle 100 löömamehe, osa rahvusäärmuslased, osa kaukaaslased. Jalgpallifanaatiku hukkumine tänavarahutustes on kihama pannud kogu suurlinna ja vallandanud mõrvade, kättemaksude ja peksmiste laine. Eesti Päevalehe korrespondent Moskvas Jaanus Piirsalu kinnitab küll, et täna Venemaa pealinnas massikaklust ei tule, sest miilits on kogu Kiievi raudteejaama ümbruse, kus vastasleerid pidid arveid õiendama hakkama, oma kontrolli alla võtnud.

Seda rõõmustavam on lugeda, et eestlased pannakse ühe Moskva panga eesotsa Lätis. Moskva pangal on ka Eestis filiaal, Krediidipank nimeks, ning kui võrreldi tütarpankade majandustulemusi Eestis ja Lätis, tegid eestlased lätlastele ära ja Läti Biznes Bankast saab nüüd Eesti Krediidipanga filiaal.

Päkapikud aga sumpavad paksus lumes päris rõõmsasti ja ei kurda üldse. Jõulud, rahu- ja valguspühad, on päris lähedal. Jõulurõõmuks on vähe vaja – rõõmsat ja tänulikku meelt ning üksteisest hoolimist.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus