Väliseestlastena peame oluliseks oma traditsioonilisi üritusi. Isegi siis, kui me ei näe selleks enam erilist vajadust ja osalejate hulk kahaneb aastast aastasse, on need olulised tähised meie teel, eelkõige järeltulijatele, aga kindlasti meile endale ka. Need annavad tänuväärse võimaluse taas kohtuda sõprade ja rahvuskaaslastega. Eelmisel pühapäeval Toronto Eesti Baptisti Koguduses (TEBK) toimunud kodusaarte hommik on üks sellistest traditsioonidest. Nagu pastor Jüri Puusaag avasõnas mainis, kohtuvad siin inimesed Jumalaga, aga ka vanad ja noored, saartelt pärit ja teiste maakondade eestlased.
Segakoor alustas jumalateenistust paari vana evangeelse lauluga, mida juhatas Charles Kipper ja saatis klaveril Helen Paivel. Hiljem lisandusid nendele veel uuemad laulud.
Koguduse nõukogu esimees Paul Wilbiks juhatas avapalvesse Matt.4:18-22 alusel, kus on juttu Jeesuse järgimisest. See pole mitte alati lihtne ja nõuab oma tahte allutamist Jumalale, kuid selle tulemusena muutume paremaks – andestavateks, suuremeelseteks ja teiste vajadusi märkavateks inimesteks. Et Paul oli just tähistanud juubelit, õnnitles pastor teda lilledega ning tänas pühendumuse eest TEBK-le.
Esmalt tervitas EV aupeakonsul Torontos Laas Leivat, kes meenutas oma põgenemist Hiiumaalt 3,5aastase poisina. Tal oli mällu sööbinud täpne ja üksikasjaline pilt kodukülast Käinast, mis tema üllatuseks pidas ka täielikult paika, kui ta 1993. a taas Käinasse jõudis. Hr. Leivat rõhutas, et just sünnikohtadest ja lapsepõlvekodudest toome kaasa oma moraalsed väärtused ning lõpetas oma sõnavõtu paari vaimuka hiiu naljaga.
Laulis naistrio (Marika Wilbiks, Aime Hanslep ja Asta Kaups) Ch. Kipperi klaverisaatel, misjärel kõneles Saarlaste Ühing Torontos esimees Johannes Pahapill. Ta tutvustas kuulajatele viimase aasta jooksul Saaremaal aset leidnud sündmusi. Ninase süvasadam on valmis, kuid vastupidiselt ootustele pole see kujunenud ristluslaevade meelis-sihtmärgiks, mistõttu kaalutakse sellele ka kaubasadama funktsiooni andmist. Nagu mujal Eestis, korrastatakse ka Saaremaal teid. Hr. Pahapill nentis, et Eesti on taas tubli majandusliku arengu lävel tänu valitsuse targale poliitikale. Hiidlaste Seltsilt tõi tervitusi Tamara Norheim-Lehela, rõhutades isiklike kontaktide tähtsust. Ta „maalis“ osalenutele elava pildi sügisesest Hiiumaa talust ning esitas luuletuse „Sügis on käes“.
Koguduses noorterühmas töötab teist aastat kaasa Hannah Evans, kes on samuti pärit saarelt, nimelt Inglismaalt. Tema juhatusel ja klaverisaatega laulis noormeeste trio koosseisus Jonathan Wilbiks ning Joshua ja Gabriel Boutilier George Elvey kaasaegses seades laulu
Crown Him with Many Crowns. Noortekoor rõõmustas kuulajaid Marika Wilbiksi juhatusel P. Sarapiku emotsionaalse lauluga „Ta lendab mesipuu poole“. Gabriel Boutilier viis läbi noorteosa.
J. Puusaag rõhutas oma Psalm 90:1-2 põhinevas vaimulikus sõnumis, et lisaks mälestuste ja traditsioonide säilitamisele lasub meil vastutus anda oma järeltulijatele edasi moraalseid ning usulisi väärtusi. Kahjuks mõjutab multikultuursus ühiskonda positiivse kõrval ka negatiivselt, sest see võib lämmatada teiste rahvuste identiteeti, aga sageli ka kristlikke väärtusi. Alles olid meie tähelepanu fookuses sõjaveteranid. Nende generatsioon on märkimisväärselt kahanenud, neid on järel veel vaid kümnendik, aga nad peavad sellest hoolimata tähtsaks oma mälestusi ja moraalseid väärtusi. Ealiselt kuulub enamus siinse eesti kogukonna asutajaid sõjaveternide generatsiooni. Teid on meile veel vaja. Ära taandu ka siis, kui generatsioonid vahelduvad! Peame kalliks oma lapsepõlvemaalt kaasa toodud usulisi väärtusi, millega võime rikastada oma praegust uuenäolist kogukonda.
Jumalateenistuse lõpuosas laulis solist Marika Wilbiks Ch. Kipperi klaverisaatel.
Järgnes koosviibimine kiriku alumises saalis, kus kohvitassi juures oli võimalus veel kohtuda sõpradega ja vahetada muljeid.
