Eelmisel pühapäeval tähistati Toronto Eesti Baptisti Koguduses (TEBK) 60 aasta möödumist koguduse rajamisest. Nagu asutajaliige Lilli Piil mainis, tundub see aeg ühtlasi nii lühike kui pikk. Ta ütles, et see oli nagu eile, kui 16 asutajaliiget otsustasid 26. juunil 1949, et nad vajavad oma kogudust. Alustati New Yorgi Baptisti Koguduse osakonnana, kuid peatselt kasvati emakogudusest suuremaks ja alustati iseseisvat tööd.
TEBK 60 aastasse on mahtunud palju sündmusi, ühist tööd ja rõõme, aga ka kurbust ja muresid. Suhteliselt väikesearvulise koguduse iga liikme lahkumine igavikku asetab järelejäänute õlgadele üha suuremaid koormaid, aga nendega on siiani toime tuldud. Asutajaliikmetest on alles veel kuus. Nendest oli kohal neli – Helve Silma, Lilli Piil, Silvi Engman ja Õie Raud –, keda hiljem koosviibimisel ka lilledega tervitati.
On meeldiv, et ammused traditsioonid elavad ikka edasi. Kes oskaks näiteks öelda, kui palju hamburgereid on mitmekümne aasta vanuse grilliahju peal küpsetatud pühapäevakooli väljasõitudel? Piknik toimus tänavugi looduskaunis Pettycoat Conservation Area pargis. Selle korraldasid kristliku kasvatuse komitee esinaine Anu Liivandi jt.; David Hartley juhatusel mängiti sportlikke ja muid põnevaid mänge, nii et sealt ei raatsitud kuidagi lahkudagi.
Nagu pastor Jüri Puusaag pühapäevase jumalateenistuse ava- ja tervitussõnas ütles, koguneti sel pühapäeval vaid juubeli eelmaitset saama, sest koguduse tõelised juubelipäevad seisavad veel ees, need toimuvad 20.–23. augustini. Sama tervendava vaimuliku sõnumi kuulutamine jätkub tänagi, ehkki ajad ja olud on muutunud. Praegust koguduse tööd iseloomustab n-ö kahekordne ESL (osa liikmete jaoks on English as a Second Language ja teiste jaoks – Estonian as a Second Language). Jumalateenistusel mälestati ka äsja igavikku lahkunud kauaaegset koguduse asepastorit Victor Krabi.
Muusikalises osas laulis segakoor Charles Kipperi juhatusel ja Helen Paiveli klaverisaatega. Traditsioon on seegi, et iga juubeliga rikastub koguduse lauluvara salv uue hümniga. Seekordse kirjutas Charles Kipper Ella Pumberi luuletusele „Tema põllul“, kust pärineb ka käesoleva loo alapealkiri. Segakoor esitas selle esmaettekandes. Joshua Boutilier kõneles lastele ja noortele, kellele see päev tähistas pühapäevakooliaasta lõppu.
TEBK ruumides tegutseb väike läti baptistikogudus, kes oli kutsutud juubeli-jumalateenistusele. Ka külaliskõnelejaks oli lätlane – Janis Smits, kes töötas okupatsiooniajal Aispute koguduse pastorina Lätis. Tollastele võimudele ei meeldinud selle koguduse aktiivne noorte- ja lastetegevus. Pastor Smitsil tekkis võimudega ebameeldivusi ja lõpuks sunniti teda koos suure perega Lätist lahkuma. Ta töötas pikka aega Torontos läti koguduse pastorina ja läks kodumaale tagasi selle taasvabanemisel, kus ta valiti Läti Baptistiliidu piiskopiks, kuid naases mõni aasta tagasi Torontosse. Pastor Smitsi jutluse aluseks oli Matt.5:3 ja mitmed Heebrea kirja tekstid. Ta vaatles kristlaste osalemist jumalikus missioonis (oleme taevase kutsumise osalised, taevariigi kodanikud juba siin maa peal ja osalised Püha Vaimu töös). See on kõrge positsioon, aga ka eesõigus, mille vääriliselt tuleks elada.
Jumalateenistusele järgnes koosviibimine kiriku alumises saalis, mille avas ja kus pidas avapalve koguduse nõukogu esimees Paul Wilbiks. Naisring korraldas Monika Piil-Smithi juhtimisel lõunaeine. Esmalt õnnitleti aga tänavusi lõpetajaid. Keskkooli lõpetasid Marissa Auväärt ja Victoria Ceneda, ülikooli Elli Kipper ja Juliana Ceneda. Laulis noorteansambel Marika Wilbiksi juhatusel ja klaverisaatega.
Elli Kipper rääkis huvitavalt oma vaimulikust kogemusest eelmisel nädalal toimunud Ontario ja Quebeci Baptstiliidu konverentsil, kus ta kaotas pastapliiatsi, millega oli märkmeid teinud. Kui ta märkas, et keegi leidis selle põrandalt ja pani oma taskusse, oli ta eriti nördinud. Aga õhtul Johannese ev. 3. peatükki lugedes mõistis ta korraga, et elus on palju tähtsamaid väärtusi kui mingi tühine sulepea. Pealegi oli isa talle kaotatu asemel uue kirjutusvahendi andnud.
Läti koguduse nimel tervitas Leo Nams. Pastor Smits jagas veel kuulajatega mälestusi oma elukäigust ja tööst. Juhuslikult oli sel pühapäeval kirikusse sattunud noormees ühest Mehhiko baptistikogudusest, kes samuti tervitas. Lõpuks kõneles lühidalt Toronto Vabakoguduse pastor Gustav Pitka, kelle vaimulike mõtete aluseks oli Ps.19:5 ja 2. Tim.2:15.
Hilisesse pärastlõunasse jõudnud koosviibimiselt lahkuti positiivse häälestatusega – töötada seni, kuni aastatele antakse jätku ja põlluvaole pikendust.
