Rõõmuga sõitsime 15. mail Soome kirikusse meie selle aasta esimesele eestikeelsele jumalateenistusele, sest siia on raske õpetajat saada.

Seekord oli meie rõõm kahekordne, sest praost Hannes Aasa tuli Hamiltonist ja tõi endaga kaasa Eestist tulnud noore naispastori Kaisa Kirikali.

Hannes Aasa rõõmustas meid kitarri saatel lauluga ja Kaisa Kirikal pidas jutluse. Armulaual teenisid mõlemad õpetajad.

Peale jumalateenistust suunduti kiriku allruumi, kus ootas ilus kohvilaud, mille olid korraldanud meie kolm tublit perenaist: Lehte Armuand, Valve Meerits ja Maimo Maeumbaed.

Peale kohvijoomist pidasime ka meie kiriku nõukogu aastakoosoleku ära.

Koosoleku juhatajaks palusime Hannes Aasa. Kuna meie koguduse esimees Udo Rauk on ikka veel raskesti haige, siis otsustati valida üks uus kirikunõukogu liige, kelle kohustuseks jäi kirikusse puutuvate teadete asjus abi anda. Selleks sai Lilli Timusk. Teised nõukogu liikmed jäid oma kohtadele. Udo Rauk on nimeliselt ikka meie kirikunõukogu esimees.

Vahepeal pidas meie kogudus ilusa kaardiga meeles 19. juunil 90. sünnipäeva tähistanud Helgi Männistet. Suurt pidu polnud, sest Helgi oli haige ja ainult mõned perekonnaliikmed tulid õnne soovima.

Ka Võidupüha ja jaanipaev sai peetud ikka samas restoranis, „82 North“. Helgi ei saanud ka sellest haiguse tõttu osa võtta.

Augustis pidi meil olema surnuaia jumalateenistus. Vana mänd oli valmis oma kohinaga meie tulekuks, aga õpetaja jäi puudu.

18. septembril tuli Hannes Aasa meid jälle rõõmustama. Kuigi hilinenult, aga saime ikka oma armsaid meeles pidada.

See oli omaette lugu. Terve öö oli kallanud vihma, isegi hommikul tibas. Kirikuteates oli, et kui vihma sajab, siis on jumalateenistus Soome kirikus ja pool tundi hiljem.

Kirikusse mineku ajaks tuli aga hele päike välja ja kõik oli ilus. Sõitsime abikaasaga surnuaiale. Seal polnud kedagi peale vana põlise männi.

Läksime siis mu ema Salme Rebase hauale. Tulime tagasi männi juurde ja ikka polnud kedagi. Viimaks hakkas autosid saabuma. Mõned inimesed olid tõesti kirikusse läinud, sest suur tuul oli tõusnud.

Meie kiriku kassapidaja Reet Chibnall sõitis kirikusse vaatama, kas keegi on seal. Nii tuli meil veel pool tundi oodata, kuni kõik 12 kirikulist kohal olid.

Õp. Hannes Aasa pidas väga ilusa kaasaegse jutluse, tuues näiteid praegusest elust.

Kitarri tal seekord kaasas polnud. Nii laulis ta ise ja meie temaga kaasa…

Erich Männiste tänas õpetajat siiatuleku ja meile ilusa päeva andmise eest, vaatamata tuulele ja jahedale sügisilmale.

Õpetaja läks meie esimese õpetaja Elmar Petersoo ja ta abikaasa Jenny hauale.

Meie aga sõitsime soojas autos, aknast päikest imetledes, kodu poole.

Oli ilus päev ja meie südames oli soe ja hea olla.

Veel kord tänu noorele õpetajale selle päeva eest.

Märkmed: