Haridus- ja Teadusministeerium 18.01.2014
Eesti teadusasutuste baasfinantseerimise maht on tänavu 8,4 miljonit eurot, mis on 17,5% suurem kui läinud aastal. Baasfinantseerimise eesmärk on toetada teadusasutuste arengut ning anda paindlikud võimalused rahastada asutuse jaoks prioriteetseid uurimissuundi ja tegevusi.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kinnitas lisaks baasfinantseerimisele ka institutsionaalsed uurimistoetused 2014. aastaks kogumahus 24,7 miljonit eurot. Institutsionaalset uurimistoetust saab 12 teadus- ja arendusasutust, sealhulgas suuremad ülikoolid. Toetus võimaldab asutustel rahastada kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust ning ajakohastada ja ülal pidada selleks vajalikku taristut.

Uue toetusmeetmena kinnitas minister ka riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri (tuumiktaristu) tegevustoetused ligi 524 tuhat eurot, mille eesmärk on tagada teadustaristu suurem avatus teistele kasutajatele sh ettevõtetele ja teistele teadusasutustele.

Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimandi sõnul on riigi panus pidevalt suurenenud. „Baasfinantseerimise suurenemine 17,5% hõlmab kõiki teadusasutusi. Institutsionaalsete uurimistoetuste kogusumma jäi samaks, asutused saavad ise otsustada, millised uurimisteemad on neile tähtsamad. Kõrgtasemel uurimisteemade toetussummad suurenesid ning asutused saavad kuueaastase toetusgarantii,“ ütles Reimand.

Institutsionaalsete uurimistoetustega rahastatakse 75 uut kõrgetasemelist uurimisteemat kogumahus ligi 13,3 miljonit eurot, jätkatakse 31 uurimistoetuse rahastamist eelmisel aastal eraldatud mahus üle 6 miljoni euro ning eraldatakse teadusasutustele üldiseks taristu ülalpidamiseks 5,4 miljonit eurot. Lisaks kinnitati ka 47 sihtfinantseeritava teadusteema jätkurahastamine 4,1 miljoni euro ulatuses.

Institutsionaalse uurimistoetuse selle aasta taotlusvoorus arvestati ülikoolide ja teiste teadusasutuste eneste strateegilisi prioriteete, mis mängisid olulist rolli institutsionaalsete uurimistoetuste taotluste rahuldamisel. Samuti anti ülikoolidele ja teistele teadusasutustele ka suurem garantii rahastuse üldmahu osas. Konkreetsete teemade rahalise mahu määramisel lähtuti põhimõttest, et institutsionaalsele uurimisteemale eraldatav kogusumma ei oleks väiksem kui eelnenud aastal samale uurimisrühmale eraldatud sihtfinantseering ja uurimisteemaga liidetavate grantide kogusumma. Taotlusvooru tulemused näitavad, et need lisatingimused üldjuhul toimisid hästi.

Taust: Teaduse riigieelarveline rahastamine koosneb mitmest komponendist. Riigieelarvest olulisimad on baasfinantseerimine, mida antakse kõikidele positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele, sh ülikoolidele.

Teine oluline komponent on institutsionaalsed uurimistoetused, mida eraldatakse teadus- ja arendusasutuse kõrgetasemelise teadustegevuse ja sellega kaasnevate tegevuste rahastamiseks, järjepidevuse tagamiseks ning taristu ülalpidamiseks. Kolmas komponent on personaalsed uurimistoetused, mida rahastab Eesti Teadusagentuur.

Lisaks rahastatakse teadustegevust riiklikest programmidest ja sihtotstarbelistest eraldistest (nt teadusinformatsiooni hankimise toetus). Samuti toetatakse teadus- ja arendustegevust EL struktuurifondidest, sh teaduse tippkeskused; teadlaste, õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsustoetused; doktoriõppe toetusmeetmed ja doktorikoolid; taristu ajakohastamine ja aparatuuri soetamine jpm. Riigieelarveväliselt rahastatakse teadustegevust ka erinevatest välisallikatest (näiteks hiljuti käivitus EL teaduse raamprogramm Horisont2020) ning ettevõtluse ja avaliku sektori tellimustööde kaudu.

Rein Joamets
Kommunikatsiooniosakonna konsultant

Märkmed: