Nädala portree Täna tutvustame lugejatele Toronto Peetri koguduse abiõpetaja Tauno Tederit.
Tauno Teder sündis 1972.a. Tallinnas, kuid kasvas üles Tartus, kuhu perekond kolis. Seal elas ta keskkooli lõpuni 1991.a., pidades Tartut siiani kodulinnaks, kuigi õpingud ja tööd on viinud teda mujale.
Tauno vanemad ei olnud tollal religiooniga seotud, nii pole ta ka lapsepõlves eriti kirikus käinud. Usu juurde jõudis ta 1980-ndate aastate lõpus, kui otsis oma kohta elus ja mõtiskles paljude asjade üle. Ristiti teda 1988.a. Alatskivi koguduses Põhja-Tartumaal, kust on pärit luuletaja Juhan Liiv. Tauno sõnul on paljud tänasel päeval Eesti luterlikus kirikus tegutsejad just enam-vähem samal ajal kirikusse tulnud, sest siis toimus teatavasti suurem vabanemine ja ka usuelu muutus aktiivsemaks.
1991.a. läks Tauno Teder vanematekodust ära — õppima Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituuti Tallinnas, töötades samal ajal ka Virumaal Haljala koguduses abilisena. Bakalaureuseõpe kestis neli aastat. Kuid juba 1993.a. ordineeriti Tauno Teder (ase)õpetajaks, mis oli tema sõnul iseloomulik sellele ajale, et õpetajaks võis saada juba enne usuteaduslike õpingute lõppu. Tollal oli nii, et kirikuõpetajad olid kas eakad või väga noored, keskealist põlvkonda oli vähe. See põlvkond õpetajaid hakkab alles nüüd tekkima. Ja seda ka enam ei juhtu, et varastes 20-ndates eluaastates kedagi õpetajaks ordineeritaks.
1995.a. lõpetas Tauno usuteaduse instituudi. Vahetult tema lõpetamise järel asutati pastoraalseminar, kus teoloogiahariduse omandamise järgselt tuleb veel aasta õppida.
Kirikuõpetajatööd alustas Tauno Teder Simuna koguduses Lääne-Virumaal. Ta iseloomustab seda kui vana tüüpi maakogudust, kus olid säilinud vanad kohalikud traditsioonid. Näiteks peeti seal matuseid terve päeva ja sel oli kolm etappi: lahkunu kodust ärasaatmine, teenistus kirikus ja seejärel surnuaial, kus sageli tuli ka õpetajal labidas kätte võtta. Järgnesid peied.
Üldiselt oli 1990-ndate aastate algul läbilõige Eesti kogudustest, nii nagu ka õpetajate puhul, samuti selline, et kirikuskäijad olid peamiselt vanad või noored inimesed, keda lisandus pidevalt juurde. Tänasel päeval on asi muutunud: kirikulisi on igas vanuses, aga nii suurt usu juurde jõudmise „buumi“ kui tollal enam pole. Eks mõjutas kodumaa taasvabanemine väga ka usuelu: kuna kirikus käimine polnud varem üldiselt kombeks, kuigi mitte ka keelatud, siis oli paljude jaoks suur vajadus koos vabaduse saabumisega ka seda enese jaoks avastada. Kiriku juurde ei jäänud aga sugugi mitte kõik neist.
Simunas töötas Tauno Teder kolm aastat, kuni ta kutsuti naaberkogudusse Väike-Maarjas, kus polnud kaua vaimulikku olnud. Kuni aastani 2002 teenis ta paralleelselt mõlemat kogudust. Ka kodu sai rajatud Väike-Maarjasse.
Järgnesid magistriõpingud Tartu Ülikoolis.
Virumaal täitis õp. Tauno Teder ka abipraosti ülesandeid. Samuti kuulus ta Eesti kirikukogu liturgilisse komisjoni. 1990-ndate aastate lõpp ja uue aastatuhande algus oli tema jaoks üldse palju erinevaid tegevusi täis: ta pidas muuhulgas ka Usuteaduse Instituudis üliõpilastele sissejuhatavaid loenguid teoloogiasse.
Samuti on Tauno Teder olnud seotud meediatööga: olnud konsultandiks Eesti Televisiooni religioonisaadete tegemise juures ning ühe hooaja ka juhtinud saadet „Ajalik ja ajatu“. (Neid saateid on võimalik leida ka internetist.) Raadios on ta pidanud hommikumõtisklusi ja aidanud kaasa pühapäevaõhtusele saatele „Kirikuelu“. Kõik see on toimunud igapäevatöö kõrvalt. Aga igapäevast meediatööd tegi Tauno Teder 2002—03, olles ajalehes Virumaa Teataja arvamustoimetaja.
2004. aastal algas Tauno Tederil igapäevatöö pealinnas, kui ta asus tööle Eesti Kirikute Nõukogusse. Kodu jäi ikka maale — kaugused pole nii suured ja vahel on võimalik ka kodust töötada. Alustas ta seal meediatöö alal ja praegu täidab täitevsekretäri ehk siis tegevjuhi ülesandeid.
Eesti Kirikute Nõukogu, mis loodi 1989.a., on kristlike kirikute ja koguduste liitude sõltumatu ja vabatahtlik ühendus, et koostöös aidata kaasa Eesti ühiskonna vaimsele arengule kristlike põhimõtete alusel. Liikmeskirikud on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik; Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit; Eesti Metodisti Kirik; Rooma – Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis; Eesti Kristlik Nelipühi Kirik; Adventistide Koguduste Eesti Liit; Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus; Eesti Apostlik Õigeusu Kirik; Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik; Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik.
Nagu räägib Tauno Teder, on Eesti Kirikute Nõukogu parandanud Eesti usulist kliimat: kirikute juhid saavad regulaarselt kokku, arendavad koostööd ja ühes töötamise kogemus ainult liidab.
Selle ameti kõrvalt on Tauno Teder ikka EELK vaimulik, kes on pidanud aeg-ajalt jumalateenistusi ja osalenud töörühmade töös.
Torontosse, Peetri Koguduse abiõpetajaks saabus õp. Teder novembris, olles siin mai lõpuni. Peapiiskop Andres Tauli, kes ta siia kutsus, tunneb ta juba 1991. aastast, kui õp. Taul oli külalislektoriks Eestis. Oma praegust tööd iseloomustab Tauno Teder kahest aspektist: Peetri kogudusega seonduv töö (lisaks jumalateenistustele ka nädalasisesed kohtumised jm.) ja teiselt poolt terve eesti ühiskonnaga: kuna paljud siinsed inimesed on kirikuga seotud ja kirikul on väga oluline roll, kutsutakse õpetajat mitmetele üritustele. Ülesandeid on tal ka teiste koguduste juures. Õp. Teder on märganud, kui aktiivselt käiakse koos just väiksemates kogudustes: ilmselt on suurlinnadest eemal asuv eesti kogukond kirikuga ehk rohkemgi seotud, kuna see on tähtis paik kokkusaamiseks.
Nagu märgib õp. Teder, on ta püüdnud toimida siin konsultandina ka sellises küsimuses nagu kodu- ja väliseesti kirikute ühendamine, mis hetkel vägagi aktuaalne teema. Väliseesti kirikule on esitatud uus muudetud tingimustega ühinemisettepanek, nüüd on käimas arutelude aeg kogudustes.
Toronto eesti ühiskonda hindab õp. Teder suureks ja tugevaks: teda on siin hästi vastu võetud ja mingit võõristust pole olnud.
Kuna töötempo on siin rahulikum ja puuduvad igapäevased administratiivsed ülesanded, loodab õp. Teder siin ka oma doktoriõpinguid edendada, rohkem kirjutada ja lugeda. Doktoriõpingud Tartu Ülikoolis kestavad neli aastat ja õp. Tederi uurimisvaldkonnaks on liturgika ehk jumalateenistuse õpetus.
Oma hobidena nimetab Tauno Teder meediat, ajalugu, poliitikat ja loodust. Muide, ajalugu oleks olnud tema jaoks ka üks võimalikke eriala valikuid, kuid teoloogiahuvi osutus tugevamaks.
Tauno Tederil on Eestis pere: abikaasa ja kaks teismelist poega, kõik muusikahuvilised. Nemad siia Torontosse ei tulnud, kuna vanemal pojal on käsil põhikooli lõpetamine, mis on väga tähtis verstapost.
Minnes maikuu lõpus tagasi Eestisse, asub õp. Teder taas oma ametisse kirikute nõukogu juures, olles kindlasti ühe töökogemuse võrra rikkam.
