Tartus tähistati emakeelse Tartu Ülikooli 87. aastapäeva
Eestlased Eestis 08 Dec 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
1. detsembril toimus Tartu Ülikooli (TÜ) aulas emakeelse ülikooli 87. aastapäeva aktus.

Aktuse avakõne pidas TÜ rektor prof. Jaak Aaviksoo, toonitades, et TÜ näeb oma missiooni eelkõige oma rahva teenimises. „Ometi ei saa rahvusülikool selle ülesandega hakkama, olemata samas rahvusvaheliselt silmapaistev ja tõsiseltvõetav,“ sõnas ta.

Seejärel sai sõna president Toomas Hendrik Ilves Ilves, kes rõhutas, et Eesti ülikoolide mõõdupuud asuvad nüüdsest Helsingis, Stockholmis, Oxfordis, Berliinis ja Harvardis. See tähendab presidendi sõnul vaid üht: konkurentsi üliõpilaste ja õppejõudude pärast, tänapäeva nõuetele vastava haridus- ja teaduskeskkonna pärast.

„Selles heitluses selgub Eesti teaduse tulevik. Kas Eesti parimad noored ajud pürivad õppima just Eesti parimasse kõrgkooli või eelistavad teha seda mujal? Kas Eesti noored teadlased tulevad tagasi Tartusse ja jäävad siia teadust tegema ning oma tulevasi kolleege harima? See on võtmekoht,“ kõneles Ilves.

President tänas rektor Jaak Aaviksood, kelle töö TÜ kaptenisillal peagi lõpeb ja kes on otsustanud minna tööle Tallinna.

Akadeemilise loengu pidas majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi teemal „Akadeemiline organisatsoonikultuur muutuste peeglis”.

TÜ audoktori tiitli sai aktusel Michigani Tehnoloogiaülikooli metsaressursside ja keskkonnateaduste instituudi metsageneetika ja biotehnoloogia professor David F. Karnosky, kelle koostöö Tartu Ülikooliga algas 1992.

Ta on aidanud leida paljudele Eesti ökoloogidele võimalusi töötada ja õppida Michigani Tehnoloogiaülikoolis ning on juhendanud Eesti kraadiõppureid. Ülikooli auliikmeks nimetati (postuumselt) Friedrich Fred Raimond Allik ja Helgi Nirk. 

Doktoridiplom anti üle 97 Tartu Ülikooli doktorandile, mis on Eesti ühes ülikoolis läbi aegade suurim doktorikraadi saajate arv.

Aktusel anti üle veel Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, mille pälvis akadeemik Endel Lippmaa. Auhinna andis üle kirjanik Hando Runnel.

Küsimusele, mis võiks olla muutunud kolme aasta pärast, kui tähistatakse eestikeelse ülikooli 90. sünnipäeva, vastas vastne laureaat: „Meil ei maksa korrata kõiki vigu, mida uued riigid tavaliselt teevad. Haridussüsteemi peame arendama suurema konkreetsuse suunas. Üldotstarbelised projektijuhid peaksid asenduma eriala tundvate projektijuhtidega, kes teavad, mida teevad – praegu ei ole see reegliks.“

Lippmaa toonitas, et Eesti teadlaste edusammud ei ole vaid üksikisikute omad. „Võin öelda, et rahvusmõtte auhind kuulub õigupoolest meile kõigile,“ nentis akadeemik.

Tervitustega esinesid aktusel ka TÜ audoktor David F. Karnosky, Tartu linnapea Laine Jänes ning ajakirjanduse eriala 2. aasta magistrant Anneli Lepp.

Õhtul jätkus rahvusülikooli aastapäev tõrvikrongkäiguga. Traditsiooniline ball toimus Vanemuise kontserdimajas.

Emakeelse ülikooli sünnipäev jätkus järgmisel päeval Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite etnomuusika kontserdiga „Eesti ja handi unustatud viisid“ ülikooli aulas. (UT/EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus