Tartu Pauluse kirik on Eestis 20. sajandil ehitatud kirikutest kõige suurejoonelisem. Koos tiibhoonega moodustab see ühe väljapaistvama kirikuarhitektuuri ansambli. Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele. Suurepäraselt on üheskoos nii rahvusromantilised kui monumentaalsed jooned.
Kiriku projekteeris Soome arhitekt Eliel Saarinen. Selle maailmakuulsa arhitekti loomingus on Tartu Pauluse kirik silmapaistval kohal, kuna see on terves maailmas ainuke Saarineni Soome-perioodil ehitatud kirik, mis on säilinud tänaseni. Seetõttu on Tartu Pauluse kirik tähtis nii Eesti kui ka Soome arhitektuuriloo jaoks.
Saarinen alustas Tartu Pauluse kiriku projekteerimist detsembris 1911, ehitus algas 1915 ja sisse pühitseti kirik oktoobris 1917. Kahjuks süttis kirik 25. augustil 1944 sõjatules, milles hävis nii kirik kui tiibhoone. Tiibhoone võeti taas kasutusele 1946. Vaatamata nõukogude võimu vastuseisule õnnestus kirikuhoone katuse alla saada. Koguduse algne kava oli kirik endisel kujul ja mõõtmetes üles ehitada, kuid nõukogude olud ei lasknud sellel plaanil teostuda. Augustis 1966 pidi kogudus välja kolima tiibhoonest, mis anti kasutada spordimuuseumile. Kiriku saal poolitati kipsseinaga ja selle suurem osa võeti 1967. a. suvel tollase etnograafiamuuseumi (praegu Eesti Rahva Muuseum) fondihoidlaks. Poolitatud kirikusaal mahutas endise u. 1500 istekoha asemel 350. Nii on see tänaseni.
2001. a. vabastas Spordimuuseum kiriku tiibhoone. 21. septembril 2005 anti kogudusele üle Eesti Rahva Muuseumi poolt kasutatud kiriku osa. Tartu Pauluse kirik on nüüd täiesti koguduse päralt ja ootab oma taastamist algses mahus ja täies hiilguses.
Esimesed sammud on tehtud Tartu Pauluse kiriku taastamise, selle hilisema kasutamise ja säilitamise projektide rahastamiseks asutati detsembris 2005 SA Tartu Pauluse Kirik. Sihtasutuse nõukogu tööd juhib Tartu linnapea Laine Jänes. Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad Hannes Astok (Tartu linna volikogu aseesimees), Joel Luhamets (Tartu praost ja Tartu Pauluse koguduse õpetaja), Tiit Pädam (arhitekt ja teoloog), Kaur Altoa (kunstiajaloolane), Anneli Randla (Eesti Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja) ja Pertti Paasio (Soome poliitik, avaliku elu tegelane).
Ees seisab kiriku taastamise arhitektuurikonkurss mais 2006 ning tulemusi oodatakse aasta lõpuks.
Kiriku taastamisel lähtutakse kolmest põhimõttest. Tartu Pauluse kirik on: 1) pühakoda, 2) 20. saj. arhitektuurimälestis ja Eliel Saarineni suurteos, 3) kontserdisaal, millest saab parim koht vaimuliku muusika suurvormide (passioonid, oratooriumid jmt) esitamiseks. Pärast taastamist mahutab kirik kuni 300 esinejat ja üle 1000 pealtvaataja. Taastamisel väärivad erilist tähelepanu Eliel Saarineni poolt kavandatud rõdud, altar ja seinamaalingud.
Kogu kiriku taastamise maksumus selgub küll projekti koostamisel ja riigihanke korraldamisel, kuid eeldatav summa võib küündida 60 miljoni Eesti kroonini. Tartu Pauluse kogudus ja Tartu linn on alustanud koostööpartnerite ja rahastajate otsimist.
Tartu Pauluse kiriku taastamine on suur projekt, mille arhitektuuri- ja kultuuripärandi tähtsus ületab nii Tartu linna kui Pauluse koguduse piirid. See on projekt, mille valmimisel saab Eesti endale tagasi omanäolise ja hindamatu arhitektuurimälestise. See on projekt, mille toetamisel ei ole ükski panus liiga väike ega liiga suur.
SA Tartu Pauluse Kirik
reg. 90007885
Arveldusarve Nordea Pangas nr. 17000913708
tel: +372 7420 258, +372 528 4922
e-mail:
http://www.eelk.ee/pauluse.sih... 