Eesti Elu
Tartu College’is räägiti Kanada eestlaste kultuuripärandist ja VEMUst
Eestlased Kanadas 05 Feb 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Piret Noorhani,
Eesti Õppetöö Keskuse peaarhivaar


Pühapäeval, 24. jaanuaril toimus Tartu College’is esimene üritus sarjast “Teel VEMUni”. Kõnekoosoleku korraldas Eesti Õppetöö Keskus, VEMU katusorganiatsioon. Üritusele olid kutsutud Eesti organisatsoonide ja seltside esindajad, kohale tuli ligi 40 huvilist.

Pärast Kaja Telmeti lausutud avasõnu asus kõnepulti Tartu College’i president em. Elmar Tampõld, et meenutada VEMU idee sündi. Ja mitte asjata. Nagu eelmise nädala Eesti Elu juhtkirjast lugeda võisime, leidub ikka veel neid, kellele see tähekombinatsioon võõras – olgugi jutt VEMUst nõnda vana kui muinasjutt, nagu E. Tampõld naljatades kommenteeris.

VEMU ehk Väliseesti Muuseumi algidee ulatub aastate taha. Leo Koobase artiklis 1997. aasta Vabas Eestlases muretseti kultuurivarade saatuse pärast Torontos: valitseb ruumipuudus, säilitustingimused ei vasta nõuetele, arhiividel puudub kindel tulevik. Artiklis kõlas retooriline küsimus: kui siinne eestlaskond ei saanud oma õitseajal hakkama arhiivi hoiutingimuste nõuetekohaseks muutmisega, siis kuidas peaks see olema võimalik nüüd. Vastus sisaldus sellessamas artiklis: Tartu College’i majanduslik idee ongi see lahendus – ei lähe eesti ühiskonnale maksma sentigi, kuid võib pakkuda tulevikugarantiid kultuurivaradele pikkadeks aastateks.

Ajal, mil Torontos mõtiskleti kultuurivarade tuleviku üle, sai Eesti endale KUMU – Eesti Kunstimuuseumi uue hoone Kadriorus. Sealt pärinebki VEMU ehk Väliseesti Muuseumi nime idee. VEMU nimi jõuab avalikkuse ette 2005. aastal. VEMUst on mitut puhku juttu eesti üritustel ja ajalehes Eesti Elu. 25. oktoobril ilmub põhjalik intervjuu E. Tampõlluga KUMU, VEMU! (http://www.eesti.ca/index.php?.... novembri ajalehest loeme: „Eestis on kerkinud tähelepanuväärne Kunstimuuseumi (KUMU) hoone, mida on rahastanud ministeeriumid ja fondid. Meie tahame ehitada VEMU-t. See on hädavajalik meie tuleviku seisukohalt, ja meil tuleb leida selleks raha isiklikkudest hoiustest ja tagavaradest, mida hoiame muidugi pangas või ka madratsi all. Meil ei ole keskseid fonde kapitaalkulutusteks. Kui me aga VEMU ehitusega peale ei hakka, ei jõua me kuhugi.“ Kuid lisaks ruumidele ja vabatahtlikele on vaja ka palgalist professionaalset tööjõudu, on E. Tampõld korduvalt rõhutanud.

Nüüdseks, nentis E. Tampõld, on lahendatud juriidilised vaidlusküsimused Toronto linnavalitsusega ja arhiviiruumi ümberehituse käigus tekkinud tehnilised probleemid. VEMU esimene etapp – Tartu College’i alumisel garaažikorrusel asuva arhiiviruumi remont ja juurdeehituse maa-alused tööd – on lõpule jõudmas. Töid on tehtud 2,1 miljoni dollari eest. Ees ootavad ehituse II ja III etapp – tõstuk ja juurdeehitus. Tööde jätkamiseks on vaja raha. E. Tampõld leiab, et Väliseesti Muuseumi rahaline toetamine võiks olla haruldane võimalus nii mõnelegi, kes soovib oma elutööst püsiva tähise luua.

Järgmine kõneleja, Tartu College’i president ja ehitustööde juht Jaan Meri andis oma slaididega illustreeritud ettekandes ülevaate praegusest olukorrast ehitusrindel. Ümberehitustööd kujunesid planeeritust oluliselt mahukamaks ja kallimaks. Nüüdseks on üksteise järel esilekerkinud probleemid likvideeritud. Garaaži katus ja kaldtee on asendatud. B2 korruse 7000 jala suurune arhiiviruum saab nõuetekohased kliimakontrolli- ja tuleohutusseadmed. Põrandaalune veetorustik on vahetatud, see peaks vältima lekkeid hoidlaruumi.

VEMU uue hoone ehitusluba ja tööjoonised on olemas. Tulevase VEMU hoone välisilmet ja ruumiplaani nägid kokkutulnud slaididelt. Sellel saab olema kaks korrust maa all (B1 garaaž, B2 arhiivihoidla) ja kolm maa peal (esimesel korrusel suur teatristiilis saal, kahel järgmisel ruumid raamatukogu ja näituste tarvis). VEMU II ja III etapi ehituse kogumaksumuseks kujuneb umbkaudu 5,5 miljonit dollarit. Economic Stimulus Fund’ile esitatud taotlust paraku ei rahuldatud.

I etapi lõpetamiseks koos välitööde ja asfalteerimisega kulub J. Meri sõnul veel umbes neli kuud. Kuid juba veeebruaris algab fondihoidla sisustamine, arhiivi ja raamatukogu tagasikolimine. Loodetavasti saab Eesti Õppetöö Keskus 6-8 kuu jooksul staatuse, mis tagab heategevusorganisatsioonidele ette nähtud maksusoodustuse, ja on seejärel valmis vastu võtma annetusi VEMU toetuseks.

Juba enne viimast kõnelejat kõlas saalist küsimusi selle kohta, millega VEMU tegelema hakkab, mida kogub. Allakirjutanu, Piret Noorhani, ülesandeks oligi vastata neile küsimustele. Alustuseks vaatlesin aga laiemalt konteksti, millesse VEMU tegevus asetub: väliseestlus ja selle koht globaliseeruvas maailmas, väliseestlaste arhiivitegevus mujal maailmas, kodu-Eesti huvi väliseesti ainese vastu jmt.

VEMU hakkab koguma peamiselt Kanada eestlaste ajalugu kajastavaid materjale, kuid välistada ei saa muudki – on ju eesti kogukonnad omavahel ajalooliselt seotud. VEMUsse oodatakse isikute ja organisatsioonide arhiive – kirju, dokumente, mälestusi, päevikuid ja muid käsikirju, fotosid, helilinte ja filme. Kogumistööd tuleb aktiviseerida, et olulisemate organisatsioonide ja isikute materjalid kindlasse paika hoiule jõuaksid. Jätkuvalt on huviorbiidis väliseesti raamatud, ajakirjandus ja pisitrükised (voldikud, plakatid jmt), aga ka vanem eesti raamat (enne 1944). Samuti jätkatakse estica ehk võõrkeelsete Eestit ja eestlasi kajastavate trükiste kogumist. Ülearused raamatud kavatseme saata Eestisse, kus Hoiuraamatukogu neid teistele Eesti raamatukogudele vahendab. Veel sel aastal tahaks ühe raamatusaadetise teele läkitada.

VEMU hakkab koguma ka eesti kunsti ja esemeid, mis eestlaste saatusi illusteerivad. Juba on olemas kokkulepe Eesti Kunstide Keskusega nende mahuka kunstikogu ja arhiivi üleandmise kohta. Huvi VEMU vastu on ilmutanud ka Eesti Kunstnike Koondis Torontos. Peatselt seisab ees kohtumine Eesti Etnograafia Ringiga Kanadas, et vaagida etnograafiliste esemete kogu loomist VEMU juurde. Kunsti- ja esemekogud vajavad säilitamiseks spetsiifilist hoidlamööblit. Läbirääkimised kunstikogu hoiustamiseks vajaliku mööbli saamiseks on alanud.

Lisaks kogumistööle peaks VEMU tegelema kultuurivarade kaardistamisega. VEMUst võiks kujuneda infopank, kuhu on koondatud andmeid mujal Kanadas asuvate eesti kultuurikogude kohta. VEMU võiks koordineerida nende rühmade arhiivialaseid ettevõtmisi. Koostöö Vancouveri ja Alberta eestlastega juba toimub, huvi koostöö vastu on ilmutanud ka Thunder Bay eestlased.

Kogud kogukonnale tagasi – nii võiks sõnastada ettevõtmised, mille kaudu tutvustatakse VEMU kogusid ja Eesti ajalugu avalikkusele. Kogukonnal on õigus teada, millegaVEMU tegeleb, mida seal säilitatakse, kuidas materjale kasutatakse. Selleks tuleb korraldada näitusi, pidada ettekandeid. Kogutu uurimine, mõtestamine ja üldsusele vahendamine on iga normaalselt toimiva mäluasutuse ülesanne. Koostöö sisseseadmine eesti kooliga on ülioluline. Kellele siis veel, kui mitte eestlaste järeltulijatele peaksime oma ajalugu tutvustama? Muuseum eestluse taastootjana pole utoopia – seda teab iga Eesti muuseumitöötaja. Miks peaks see siin teisiti olema? Muuseumist kui pühapaigast, palverännaku sihist räägiti väga põnevalt 2008. a. novembris Jerusalemmas toimunud ICOM/ICME konverentsil. Kus siis veel, kui mitte diasporaas võiks rahvusmuuseum püüda täita just seda õilsat ülesannet?

Oluliseks tuleb pidada koostööd Eesti õppetooliga, samuti teiste kõrgkoolide ja teadusasutustega. Kanadas kui paljurahvuselises riigis peaks olema igati loomulik, et mäluasutused on nii rahvusliku kui rahvusvahelise koostöö kohaks. Eesti ja balti ajalooainese vastu tunneb huvi ka rahvusvaheline uurijaskond – keelebarjäärist hoolimata.

Arutelud VEMU teemadel jätkusid kohvitassi kõrval ega ole tegelikult lõppenud siiani. Veel pärast kõnekoosolekut võeti ühendust ning sooviti nõu ja abi arhiivide asjus. On rõõm näha, kui palju on Kanada eestlaste seas neid, kes oma ajaloo püsimise pärast muret tunnevad. Palun levitage seda muret nendegi seas, kes teie arvates kultuurivaradega seni liiga muretult käitunud on! Andke teada saatuse hooleks jäänud arhiivi- ja raamatukogudest!

Üritustesari „Teel VEMUni“ jätkub. Lisaks kõnekoosolekutele näib olevat otstarbekas korraldada õpikodasid organisatsioonide esindajatele, et selgitada esmaseid arhiivikorralduse põhimõtteid. Saabuvatest üritustest anname teada ajalehe kaudu.

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et need, kes soovivad ennast harida arhiivinduse ja raamatukogunduse alal, on oodatud Baltic Heritage Networki suvekooli 28. juunist 2. juulini Viljandis. Infot suvekooli kohta leiate võrgulehelt http://suvekool.balther.net/10....

Kui aga tekib küsimusi arhiivimaterjalide või raamatute asjus, olete teretulnud Tartu College’isse või helistama (tel. 416 925 9405) ja kirjutama ).
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus