Eesti Elu
Tartu College’is avati ERMi rändnäitus (1)
Kultuur 05 Apr 2012 Eerik PurjeEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Laupäeval, 31. märtsil leidis Tartu College’i saalis aset üritus, mis kujutas endast VEMU järjekordset käesirutust kodumaistele kolleegidele ning aatekaaslastele. Nimelt avati Eesti Rahva Muuseumi (ERM) rändnäitus. Tulipunktis oli eesti foto- ja filmiala pioneer Johannes Pääsuke, keda tutvustati kui meest kahe kaameraga. Temast kõneles ERM peavarahoidja Riina Reinvelt, kes veetis Torontos terve kuu, arendades koostööd kahe samailmelise asutuse vahel.

Kõnelejat tutvustas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Tegemist on tartlannaga, kes lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi (mis härra Mauruse ajal olnuks mõeldamatu) ja Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna etnograafina. Akadeemiliselt kuulub ta korp! Filiae Patriaesse.



ERMi rajamise mõtte tõstatas esimesena Holstre koolmeister Jaan Adamson. Tegeliku asutamiseni jõuti 1909. aastal pärast Jakob Hurda surma tänu entusiastlikele eestvedajaile Oskar Kallas ja Kristjan Raud. 1922. aastal kolis muuseum Raadi mõisa. Mõis hävis Teise maailmasõja keerises ning koos sellega (õnneks väike) osa museaale. Tuli leida uus asukoht. Tänaseks on ERM taas leidnud tee Raadile.

Johannes Pääsukese, kelle sünnist on möödunud täpselt 120 aastat, eluloost teatakse tegelikult väga vähe. 25aastaselt surnud noormehel oli aga tugev huvi fotograafia vastu ning ta jõudis viie aastaga end kindlalt kirjutada eesti foto- ja filmiajalukku. Aastal 1912 hakkas 20aastane nooruk tegema kaastööd ERMle, kus nüüd säilitatakse ligi 2000 tema tehtud fotot Eesti igapäevaelust. Koos arstiteaduse tudengi H. Volteriga sooritas ta 1913. a poolteist kuud kestnud pildistamisretke Põhja-Eestisse ja Muhu- ning Saaremaale. Aasta hiljem toimus Tartu pildistamine.

Pääsuke armastas pildistada igapäevaseid inimesi, kasutades lisaks fotokaamerale ka filmikaamerat. Tema piltidest saab aimu, kuidas elu Eestis sel ajal tegelikult välja nägi. Et töö toimus muuseumi ülesandel, siis on pildid ka täpselt digiteeritud ja legendeeritud. Märkimisväärne on tema fotode tehniline kvaliteet. Need kannatavad välja kümnekordse suurenduse, mis toob esile olulised detailid.

Pääsuke on valmistanud hulga vaatefilme Eestimaa erinevatest paikadest ning ka esimese Eesti mängufilmi „Karujaht Pärnumaal“. Aastal 1915 mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta, kus ta samuti tegeles filmialal, jäädvustades peamiselt tagalaelu, õppusi ja sõjaväelasi endid. Detsembris 1917 sai ta Valgevenes aset leidnud rongiõnnetuses surma.

Teise kõnelejana astus üles kohalik filmientusiast Ellen Valter, kes lühidalt tutvustas eesti filmi ajalugu. Sellele pani aluse taas Johannes Pääsuke oma võttega vigurlendur Udotškini lennust Tartu kohal 1912. a, seega on eesti film 100 aastat vana. Esimene täispikk mängufilm Konstantin Märska „Mineviku varjud“ valmis a. 1924 ja selle teemaks oli Eesti vabadusvõitlus. Eesti filmi tõeliseks nurgakiviks on aga Theodor Lutsu „Noored kotkad“, mis pärineb aastast 1927 ja mida Toronto EstDocsil võis 2008. a taastatud vormis näha.

Üldise rahanappuse tõttu 1930. aastatel mängufilme ei juletud teha. Küll aga valmis 1931. a meie esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklused“. See on eksperimentaalfilm, mille režissööriks oli Voldemar Päts ning animeerijaks Elmar Jaanimägi. Film jäi sõjakeerises kadunuks, kuid leiti hiljem ning seda asuti taastama.

Nõukogude okupatsioon vajutas filmile nagu kõigile kultuuriavaldustele oma pitseri. 1960. aastatel tuli peale uus laine noori tegijaid ning filmialases töös asendus vene keel loomulikus korras eesti keelega. 1969. aastal valminud filmi „Viimne reliikvia“ käis kinodes vaatamas rekordiline arv inimesi - ligilähedale 45 miljonit.

Viimase kahekümne aasta jooksul on filmimaailm tundmatuseni muutunud. Eesti filmid on pääsenud rahvusvahelistele festivalidele ning äratanud tähelepanu. Torontos toimub k.a. 12.-16. oktoobrini järjekordne EstDocs motosildi all Eesti film 100. Eeltööd selle kallal käivad juba palavalt.

Pärast Ellen Valteri ettekannet näidati kuut Johannes Pääsukese lühifilmi, mis kajastasid ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust aastast 1913. Ka esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal“ ilmus linale, tekitades suurt elevust.

Mõlemaid kõnelejaid kviteeriti tugeva aplausiga ja Piret kinkis neile tänutäheks VEMU tegevust tutvustava trükise. Publikut peibutasid köögi poolt leviv kohvilõhn ja seinu kaunistavad Johannes Pääsukese ajaloolised fotod.
 
    Trüki   E-post   FB     
16 Jan 2018 05:33
Sant Andreu Jazz Band
15 Jan 2018 16:16
ESTO 2019 logo valitud. PDF, EST, ENG
15 Jan 2018 15:48
Ansambel Estonian Voices tegi USA debüüdi PM
15 Jan 2018 15:24
ESTO 2019 logo JPG versioonis
15 Jan 2018 10:51
2017.11.07 - Mõtleme taas TTV
14 Jan 2018 22:01
Suurepärane! Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit alustasid Australian Openit ilusate võitudega DELFI
14 Jan 2018 20:55
Paavo Järvi viib EV100 pidustused Euroopa kuulsamatesse kontserdimajadesse PM
14 Jan 2018 20:31
Fotod: Ämaris maandus 12 USA hävituslennukit DELFI
14 Jan 2018 20:16
Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum koguvad ESTO-ainelist materjali. Eesti Elu
14 Jan 2018 20:03
Trumpi paar viimast nädalat, millest meedia ei räägi. FB (2)
14 Jan 2018 11:36
Utria dessandi võitis Scoutspataljoni võistkond ERR
14 Jan 2018 11:31
Miks arvab kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem, et naistele pole kohustuslik ajateenistus vajalik? DELFI
14 Jan 2018 11:05
“Räägime asjast” 14.01.2018 by Raadiosaade "Räägime asjast"
14 Jan 2018 10:49
Life is so beautiful Estonian Life
14 Jan 2018 10:46
Eesti Suusapäev 2018 - ESTO Ski Day 2018 Estonian Life
13 Jan 2018 20:18
Shareholders Requisition a Meeting of Estonian House Limited EWR, Estonian Life (10)
13 Jan 2018 16:23
Raamat: Eesti juurtega riskikapitalist Steve Jurvetson korraldas alko-, narko- ja seksiküllaseid pidusid Silicon Valley IT-tuusadele
13 Jan 2018 15:01
Toronto eesti skaudid ja gaidid trotsisid külma ilma aasta esimesel koondusel uisuväljal. EWR. Eesti Elu
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus