Tartu College'i raamatukogu on 3-aastane
Eestlased Kanadas 29 Sep 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Tartu College'is asuv raamatukogu sai 25. septembril 3-aastaseks. Numbri poolest küll alles lapseeas, aga saavutuste ja autoriteedi osas on tegemist igati soliidse, akadeemilise asutusega.


Professionaalsed raamatukoguhoidjad Alliki Arro ja Vaike Rannu rääkisid raamatukogu algusaegadest ja tänasest päevast, mille vahele mahub üsnagi palju töötunde — ja kõik see toimub vabatahtlikkuse printsiibil!

Idee raamatukogu rajamiseks tuli prof. Tiina Kirsilt — kuna eestlaskonnal puudus võimalus lugeda uuemaid eesti raamatuid, leiti, et see lünk tuleks täita. Asutamiskoosolekul 15. aprillil 2003 arutati raamatukogu rajamise ja haldamisega seotud küsimusi; see pidi sobima ka Toronto Ülikooli E. Tampõllu-nim. Eesti Õppetooli õppekavadega. Juba alguses otsustati koguda ajalugu, biograafiaid ja memuaare, ilukirjandust ja teatmeteoseid. Ruumide osas pakkus prof. Tiina Kirss oma kontorit Tartu College'is, kus raamatukogu esimesed aastad paikneski. See jäi aga väikseks ja praegu asub raamatukogu Tartu College'is korp! Revelia toas, sissepääs Madison Ave. poolt. Siinjuures palju tänu ka dr. Vello Sootsile, kelle abiga said muretsetud raamaturiiulid uude raamatukogu tuppa.

25. septembril 2003 toimus raamatukogu avamine. Kohal oli 35 inimest, kellest 29 registreeris end kohe lugejaks ja sel päeval laenutati 22 raamatut. Raamatuid oli tollal 80. Võrdluseks: praegu on lugejate arv 90, raamatuid on 400 ja kohe on oodata uue saadetise saabumist Eestist.

Raamatukogu on väga tänulik Tartu College'ile, kes andis algkapitali, millega osteti esimesed raamatud ja raamatukogu tarbed (kileümbrised, kaardid, templid jm.). Hr. Elmar Tampõld tegi isikliku annetuse, toetust on saadud kahel korral Eesti Abistamiskomiteest ja viimati Osvald Timmase pärandustombust.
Siiamaani on kulutusi olnud umbes $7000 ulatuses.

On korraldatud kaks tuluõhtut, mida on kavas edaspidigi teha. Need teenivad kaht eesmärki: tutvustada ja populariseerida raamatukogu ja tuua selle jaoks teatud tulu. Viimati oli kõnelejaks K. Linda Kivi, kes rääkis ja näitas valguspilte B.C.-st.
Liikmemaks aastas on $5.

Alliki Arro ja Vaike Rannu leiavad, et raamatukogul on läinud väga hästi. Lugejate arv suureneb pidevalt. Suurema osa moodustavad vanema generatsiooni esindajad, kelle jaoks eesti keeles lugemine on loomulik, aga kasvab ka noorte arv. Enamus noorematest lugejatest on Eestis sündinud, aga pisikeste lastena koos vanematega põgenenud.

Nendele, kellele ei ole eestikeelsete raamatute lugemine väga kerge, on püütud hankida ka ingliskeelset lugemismaterjali Eesti ajaloo ja Baltimaade kohta, inglise keelde tõlgitud eesti kirjanike teoseid, memuaare jpm.

Missugused on siis raamatueelistused? Vanemale, sõjapõgenike põlvkonnale pakub eelkõige huvi, mis juhtus Eestis kinnistel nõukogude aastatel. Nüüd on see kõik memuaaridena lahti kirjutatud. Alati on populaarsed elulood ja ajaloolist ainest käsitlevad teosed. Eestis ilmub raamatuid lausa plahvatuslikul hulgal ja kuna tänapäeval saab vabalt rääkida ajaloost jpm., avaldatakse mitmeid varem sahtlisse kirjutatud memuaare.

Noorem, peamiselt paguluses kasvanud ja hariduse omandanud põlvkond, kelle seast paljud on võtnud Eesti õppetooli juures kursusi ajaloo ja kirjanduse alal, on harjunud asju uurima ja nägema mitte üksikult, vaid koos taustaga, kõneleb Alliki Arro: nii soovivad nad lugeda raamatuid, mis rikastavad nende teadmisi veelgi. Ka tema enese jaoks on olnud paljutki, mida ta varem ei teadnud; raamatud, mis kõnelevad Eesti haritlaskonna algusest Peterburis, teistest rahvustest Eesti pinnal jne. avardasid veelgi ta silmaringi.

Palju abi on raamatukogust ka neile, kes õpivad ülikoolis ja teevad töid Eesti kohta.

Tänane raamatukunst on fantastiliselt kaunis, esteetiliselt väga nauditav — missugune kujundus, fotode kvaliteet!

Soov on, et raamatukogus oleks saadaval kõik Eestis ilmunud paremad teosed. Näiteks Jaan Krossi „Kogutud teosed“, mille puuduvad köited on muretsemisel. Tähtis on seegi, et koos oleks nii kodu- kui välis-eesti kirjanduse paremik, mida saaks vaadelda ühtse eesti kirjandusena. Raamatukogu suund on küll akadeemiline ja põhirõhk tõsisel kirjandusel, aga seal leidub ka kaasaegset, meelelahutuslikku ilukirjandust, mis sageli noorematele lugejatele meelepärane — üks raamatukogu filosoofia ongi tõmmata inimesi ligi sellega, mis neile huvi pakub, ja küll siis avastatakse ka midagi muud.

Raamatukogusse püütakse muretseda erinevaid formaate — heliraamatuid nende jaoks, kes ei suuda lugeda: eesti kirjanike teoseid, sisseloetud näitlejate poolt jm. Osteti ka CD-ROM-e Eesti ajaloo kohta, samuti filme DVD-del.

Alliki Arro ja Vaike Rannu õlgadel on kogu raamatute tellimise ja nende töötlemisega (ümbriste panek, tembeldamine jm.) seotud töö. Uute raamatutega hoiavad nad end kursis, lugedes raamatukaupluste Apollo ja Raamatukoi andmebaase internetis (kus on uued raamatud koos sisukokkuvõtetega) ja siis retsensioone ja edetabeleid eesti ajalehtedes ning nende kultuurilisades. Apollol on ka oma uudiskiri, mis hoiab kursis uute raamatutega.

Raamatute ostmisel kasutatakse mitmeid allikaid, peamiselt tellitakse Apollost, kus püsikliendina soodustust saadakse. Saatmine toimub nn. maapostiga (laevaga), mis on õhupostist palju soodsam, aga üsna kiire. Raamatuid tellitakse enamasti üks eksemplar, vahel ka kaks; osa raamatuid on saadud ka annetustena eestlaskonna poolt.

Senini oli käibel kaardikataloog, nüüd aga luuakse elektrooniline andmebaas, selleks on olemas Tartu Instituudi heakskiit; hakatakse kasutama sama süsteemi mis on TI raamatukogul.

Selline aktiivne raamatukogu on igati vajalik siinsele ühiskonnale; seda on kinnitanud igakülgne väga abivalmis ja positiivne suhtumine kõigi poolt. Raamatukogu täidab ka sotsiaalse suhtlemise rolli; nüüd, kui asutakse uutes ruumides, saab seal ka istet võtta ja loetut arutada.

Raamatukogu on avatud teisipäeviti kl. 12—5 ja reedeti kl. 1—3, samuti hoitakse seda tund aega enne üritust lahti neil õhtutel, kui Tartu College'i saalis on mõni üritus, sest kindlasti leidub neid nooremaid inimesi, kes sisse astuksid, ent päevased lahtioleku tunnid ei võimalda tööl käival inimesel sinna tulla.

Raamatukogu töötab akadeemilise kalendri järgi, on suve- ja jõuluvaheaeg; raamatuid antakse välja terveks suveks, mille arv oli tänavu suvel 72.

Alliki Arro ja Vaike Rannu on mõlemad üheealised, Vaike kasvas üles Eestis ning Alliki Rootsis ja Kanadas. Vaike on inglise filoloog, Alliki on ajaloolane ning saksa ja hispaania filoloog; lisaks on neil mõlemal magistrikraad Toronto Ülikoolist raamatukoguteaduse alal. Mõlemad on aastaid töötanud raamatukogudes ja nende koostöö on suurepärane: neid seob armastus raamatute vastu.

Käesolevat aega iseloomustavad nad kui ajaloolist momenti eesti raamatu ajaloos — ilmub suurel hulgal igati kvaliteetseid teoseid — ning nad sooviksid, et nii palju eestlasi kui võimalik saaksid sellest osa. Suure armastusega teevad seda tööd ka teised vabatahtlikud, kes töötavad raamatukogus: Lydia Aruvald, Ellen Bishop, Els Greensides, Juta Ilves, Maie Ilves, Anu Jõe, Reet Sepp.

Raamatukogu telefon on 416-9259405, ext. 263, e-mail:
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus