See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/tarto-rehabiliteeriks-noukogude-aegseid-huligaane-raquo-pm/article18208
Tarto rehabiliteeriks nõukogude-aegseid «huligaane» PM
21 Nov 2007 EWR Online
Eesti Memento Liidu esimees Enn Tarto palus riigikogu liikmetelt sellise seaduse vastuvõtmist, mis laiendaks nõukogude ajal tehtu eest rehabiliteeritavate eestimeelsete hulka.

Riigikogu peaks Tarto nägemuses võtma vastu seaduse, mille alusel mõistetakse juriidiliselt õigeks NSV Liidu okupatsiooniaastatel nn mittepoliitiliste paragrahvide alusel süüdimõistetud ning tagakiusatud vastupanuliikumises osalejaid.

Selleks palubki Tarto Isamaa ja Res Publica Liidu, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide abi.

Tarto sõnul vajavad õigeksmõistmist isikud, kelle süüdimõistmise, vaimuhaiglasse paigutamise või tagakiusamise ettekäändeks toodud teod olid võitlus Eesti iseseisvuse eest või Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu.

Mõeldud on näiteks rasketel okupatsiooniaastatel sini- must- valge lipu heiskajaid, keelatud raamatute ja lendlehtede levitajaid, anekdootide kogujaid ja rääkijaid, Ungari (1956), Tšehhoslovakkia (1968) ja Poola (1980) rahvaülestõusude toetajaid.

Samuti mahuvad loetellu Eestit ülistavaid ja okupatsiooni võime kritiseerivate loosungite valmistajaid, okupantide propagandarajatiste ja sümboolika rikkujaid.

«Mingil juhul ei tohiks me unustada okupantriik NSV Liidu sunduslikust sõjaväeteenistusest keeldujaid, usukommete järgijaid, rüüstatud Vabadussõja (1918-1920) mälestusmärkidele või hävitatud mälestusmärkide asukohtadele küünalde, pärgade või lillede viijaid,» lisas Tarto.

Okupatsioonivõimud võisid mõista eelloetletud isikuid Tarto väitel süüdi kui huligaane, neid võidi paigutada vaimuhaiglatesse, välja visata kõrgkoolidest, mis sõjaväekohustuslikel võis tähendada sõjaväeteenistusse minemist.

Paljud eelpoolkirjeldatud isikud rehabiliteeris riigikohus aastatel 1994 –1996.

«Paraku on teada palju juhtumeid, kui riigikohus ei ole hiljem rehabiliteerimistaotlusi vastu võtnud,» kirjutas Tarto.

«Represseeritute tungiv soov on, et loodavas seaduses oleks fikseeritud õigus, et õigusmõistmisega tegeleva struktuuri poole (näiteks riigikohus) võivad pöörduda nii kannatanud kui nende lähisugulased.»

Tarto märkis ka, et paljude represseeritute järeltulijad ei taha olla «huligaanide» lapsed ja lapselapsed.

Toimetas Alo Raun, Postimees.ee
Märkmed: