Tarto: Eestit päästis Punaarmee lausterrorist liiduvabariigi staatus SI-40
Arvamus 26 Mar 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2012/03/35773_001.jpg
Vabadusvõitleja Jüri Kukk suri 27. märtsil 1981. aastal Vologda tapivanglas. Sügav kaastunne tema perele ning kõikidele leinajatele.

25. märtsil 1949. aastal viidi punaokupantide poolt läbi massiküüditamine. Üle 20 tuhande inimese küüditati Venemaale, eelkõige naisi ja lapsi. Meie kaastunne kõikidele leinajatele.

27.-28.märtsil 1944. aastal punalendurid pommitasid Tartut. Kaastunne hukkunutele ja leinajatele.

Jüri Kuke mälestuskonverentsid on koht, kus tõstatatakse päris või osaliselt mahavaikitud teemasid. Ilja Ehrenburg, N.Liidus tuntud ajakirjanik, avaldas ajalehes Krasnaja Zvezda artikli „Tapa“. „Tapke!Tapke! Pole olemas niisugust kuritegu, milles pole süüdi sakslased, ei elavad, ega need,kes veel sündimata. Täitke seltsimees Stalini käsku ja trampige fašistlik elajas surnuks tema enda koopas. Murdke vägivallaga saksa naiste rassistlik kõrkus. Võtke neid seaduspärase saagina. Tapke vaprad edasitormavad punaväelased.“ See tsitaat on toodud eesti keelde tõlgitud ja 2010. aastal ilmunud Gabi Köppi raamatust „ Miks ma küll sündisin tüdrukuna?“. Ilja Ehreburgi artiklit „Tapa“ levitati lendlehtedena pealetungivate Punaarmeelaste keskel.

Erinevatel andmetel langes umbes 1,5 kuni 2 miljonit Saksa aladel elanud või viibinud naist vägistamise ohvriks. Nagu me teame, toimus Ida-Preisimaal N.Liidu vägede poolt läbiviidud lausterror. Kohutav oli ka Klaipeda ümbruse, Meemelimaa elanike saatus. Saksa riigi alluvuses oleval Meemelimaal elas enne II maailmasõda umbes 50% sakslasi ja 50% leedulasi. Enamik sakslasi põgenes 1944. aastal lääne suunas, leedulased langesid aga Punaarmee ja N.Liidu repressiivstruktuuride ohvriks.

Eestit päästis Punaarmeelaste lausterrorist nn. liiduvabariigi staatus. 1944. aastal ilmunud N. Liidu ajalehtede artiklite järgi Võru ja Tartu vallutati, Tallinn aga juba niiöelda „vabastati“. Sellepärast oli Punaarmee sõdurite otsest vägivalda tsiviilelanike, ka naiste vastu, Lõuna-Eestis rohkem kui Põhja-Eestis.

Pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal tegelesid Eestis terroriga tolleaegsed eristruktuurid: Smerš, NKVD, NLKP, hävituspataljonid, miilits, jne. Kohe algasid arreteerimised , küüditamised, tapmised, jne.

Inimsusevastased kuriteod on aegumatud, olgu toimepanijateks Teise maailmasõja võitjad või kaotajad. Kordan veelkord, et haige poliitvangi otsitud ettekäändel vangitappi saatmine, mis lõppes Jüri Kuke surmaga, on aegumatu inimsusevastane kuritegu.

Leiname.

Allikas: Rein Vanja
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus