Tarmo Vaask – peakoorimeister ja dirigent Nürnbergi Riigiooperis
Eestlased Saksamaal 19 Mar 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2012/03/35689_002_t.jpg
Eestis üles kasvanud Tarmo Vaask laulis juba kolmeaastasena kaasa isa kooris. “Ma olen n-ö ooperis üles kasvanud, juba 14–15aastasena osalesin abijõuna paljudes etendustes, hingates sisse teatriõhku,” ütleb Tarmo.

Tarmo Vaask õppis Tallinnas koori- ja orkestrijuhatamist. “Mu vana dirigeerimisprofessor oli Šostakovitši sõber ja pühendus täielikult tema muusikasse. See armastus mõjutas ka mind.” Juba ülikooliaastail dirigeeris Tarmo Rahvusooperis Estonia lugusid nagu “Madame Butterfly” ja “Võluflööt”. Tartu Vanemuine pakkus talle kapellmeistri kohta, kuid ta loobus, et Saksamaal õpinguid jätkata.

Tarmo õppis väga pühendunult algustest peale. “Varem ma mängisin palju vanamuusikat, gregoriaanist Bachini välja. Aga läänest tulnud uued interpretatsioonid muutusid aina huvitamaks.”

“Mul on klassikaline muusikaväljaõpe, nagu see meie pool kombeks oli, mis oli seotud kindla mängimisviisiga. Aga mängides kõike selles stiilis, ka Bachi, Haydenit ja Mozartit, mõtled kogu aeg, et seal on ju midagi valesti, see ei kõla hästi. 1980ndate keskpaigal pääsesime ligi esimestele Harnoncourt & Co lindistustele ja saime aru, et just nii see peabki olema!”

Lõpuks jõudsid Harnoncourti raamatud ka Eestisse. Tarmo Vaask tõlkis vanamuusika interpretatsiooni võtmeteose “Kõnelev muusika” (2003), avades sellega paljudele eesti muusikutele juurdepääsutee uue interpretatsiooni võimalustele.

Lõpuks tuli Tarmo end Saksamaale täiendama. John Elliot Gardineri kursus Stuttgardis aastal 1991 oli mällusööbiv elamus. “See oli minu jaoks täielik kick, ma olin temast väga vaimustatud.”

Rikkalik kogemus Saksamaalt

Tarmo sai Saksa muusikamaailmas kiiresti jalad alla. Ta on juba üle kümne aasta töötanud kokku neljas Saksamaa ja ühes Šveitsi ooperiteatris ja juhatanud enamikku ooperirepertuaarist, barokkooperitest maailma esiettekanneteni välja. Tarmo oli Freiburgi Akadeemilise Orkestri kunstiline juht, esitades seal muu hulgas Mahleri 2. ja Bruckneri 5. sümfooniat. Järgmistel aastatel järgnesid kooridirektori ja kapellmeistri töö Thüringeni, Heidelbergi, Bremeni ja Berni ooperites.

Bremenis hinnati teda kõrgelt kaasaegsete ooperiteoste spetsialistina ja nii ta võttis enda peale mitmete esietenduste muusikalise juhtimise. “See muusika on absoluutselt põnev, kuigi mõnikord on see tegijatele huvitavam kui pealtvaatajatele. Kuigi on olemas mõningaid suurepäraseid ja kütkestavaid projekte, ei huvita mind ainult lihtsalt kompositsioonid. Kuna olen aastaid teinud moodsat muusikat, saan oma kogemustest öelda, et sellest huvitatud publik on täiesti olemas.”

Sel hooajal valmistab Tarmo ette 15 ooperit, sealhulgas Wagneri “Meistrilauljad” ja “Lendav hollandlane”, Rossini suurim kooriooper “Wilhelm Tell”, muusikal “My Fair Lady”, mida Tarmo dirigeerib.


Paljude huvide ja projektidega tegeleva Tarmo tõeline kirg aga on töö kooridega. “Iseenesest tunnen juba pärast esimest proovi ära üksikute mees- ja naislauljate kvaliteedi. Koorilaulja stseeniline esitlus, tema ainulaadsus laval on ooperis hädavajalik. Samaaegselt on hääle painduvus ja muusikaline sobivus teistega sama tähtsad. Need kaks asja kokku moodustavad hea ooperikoorilaulja.”

Nürnbergi Riigiooperi kooris on kokku 42 nais- ja meeslauljat, kuid mõne etenduse puhul on neid laval rohkemgi. “Meistrilauljad” etendusel oli laval koos “Bayreuthi abijõududega” isegi 90 lauljat.

“Meil ei ole vähem etendusi kui näiteks Stuttgardi Riigiooperis, kus on 80 lauljat, kuid meie juures on igal häälel suur tähendus ja tähtsus, kuna koor on väike. Kui keegi haigestub, annab see end kohe tunda.”

Tööd jaguks ka Eestis


Tarmo Vaask ja tema pere on eluga Saksamaal väga rahul. Mõlemad tütred mängivad viiulit, suurem ka klaverit ning mõlemal on ooperipisik sees.
Ega selle töö kõrval palju muud teha ei jõua, tõdeb Tarmo, suveks valmistab ta ette veel Stuttgarti Choristen Heidenheimi lossipidustusteks, kus kantakse ette Bizet’ “Carmen”. Neeme Järvi pakkumisele Eestis Brahmsi Requiem ette valmistada pidi Tarmo ajapuuduse tõttu “ei” ütlema.

“Mõnikord ma tunnen eestlastest, sellest inimtõust, puudust. Nad on nii otsekohesed ja siirad. Ning loomulikult: Tallinn, suurepärane linn suurepärase kultuurieluga.”

Tagasi Tallinna? Sellele küsimusele vastab Tarmo Vaask päikesepaistelise naeratusega ja sulaselges saksa keeles: “Alguses tundsin Eestist suurt puudust, eestlane iseenesest ei lähe hea meelega välismaale. Aga ma elan juba umbes 20 aastat siin, olen hästi kohanenud ja olen siin väga õnnelik.”
Pärast lühikest mõtlemist ta ütleb muiates: “Kuid kui rahvusooperist pakutakse head kohta, siis mine tea...”


TARMO VAASK

Sündinud 20.04.1967 Võrus.

1992 lõpetas Tallinna Konservatooriumi prof Olev Oja klassis koorijuhtimise erialal. Lisaks õppis ta orkestridirigeerimist.

Konservatooriumi lõpetamise järel jätkas tööd külalisdirigendina Tallinna Barokkorkestri ja kooriga “Eesti Projekt”, võttes endale ka rahvusvahelise festivali “Tartu 92” muusikadirektori kohustused ning modernse muusikafestivali “NYYD ’92” juhatamise.

Aastatel 1994–1997 õppis Stuttgardi Muusikaakadeemias koorijuhtimist ning orkestridirigeerimist.

Ta on töötanud külalisdirigendina Eesti Projekti kammerkooriga, Eesti Rahvusmeeskooriga, Kooriühingu Kammerkooriga ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Ta on töötanud dirigendi assistendina Rahvusooperis Estonia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juures.

Saksamaal on Tarmo Vaask tegutsenud mitmete kooride ja orkestrite külalisdirigendina, valmistanud ette kontserdiprojekte ning töötanud mitme Lõuna-Saksamaa koori abidirigendina.
Oli ESTO 2009 muusikajuht.

Praegu töötab Nürnbergi Riigiooperis.

Karin Aanja
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus