Lugejad on esitanud Toronto Eesti Ühispangale mitmeid küsimusi, millele panga tegevjuht Tarmo Lõbu proovib vastata.
Oleme märganud, et Toronto Eesti Ühispangas on toimunud mitmeid muudatusi – kas võiksid täpsemalt rääkida, milles need seisnevad? Majanduskeskkond, milles me täna tegutseme, muutub väga kiiresti. Madalad intressimäärad on viinud laenu- ja hoiuintressi vahe ajalooliselt kõige madalamasse seisu ning majanduses on ette näha märkimisväärseid nõrkusi ka tulevikus. Tänapäeva ärimaailm muutub pidevalt järjest nõudlikumaks, tuues kaasa üha keerulisema seadusandluse, mida kõik pangad peavad ühtemoodi jälgima. Kõik see toob kaasa vajaduse spetsialiseeruda, mis on aga eriti suureks väljakutseks, arvestades Toronto Eesti Ühispanga suurust ning sellest tulenevaid piiratud ressursse.
Kui 10 aastat tagasi oli Ontarios üle 300 ühispanga, mille varad moodustasid kokku vähem kui 100 miljonit dollarit, siis tänaseks on neid alles jäänud vaevalt 100. Osa on ühinenud, väiksemad on kinni pandud ja umbes kolmandik allesjäänud ühispankadest töötavad täna kahjumiga. Toronto Eesti Ühispank oli 10 aastat tagasi keskmisest suurem, kuid praegusel hetkel ei saa me enam sama öelda.
Toronto Eesti Ühispank on aga endiselt kasumis ja varad kasvavad? Jah, seda tänu meie lojaalsele liikmeskonnale, ning muidugi panga nõukogu ja teenistujate panusele.
Kuigi oleme viimastel aastatel rõõmu tundnud hoiuste tugevast kasvust (peaaegu 6 miljonit dollarit 2009. aastal), peab siinkohal märkima, et 46% ühispanga hoiustest kuulub nendele, kellel vanust üle 80. Paratamatult kerkib sellega seoses päevakorda mure, kui kaua võime samasugusele hoiuste kasvule lootma jääda.
Hoolimata kasumist, on tulud tänapäeva majandusseisust tingituna paratamatult vähenenud. Seoses madalate intressimääradega muutub järjest keerulisemaks tagada hoiustajatele head sissetulekut, katta pangategevusega seotud kulusid ning jätkata liikmetele tasuta teenuste pakkumist ja tulude jagamist jne.
Meie edu on suures osas tingitud laenude märkimisväärsest kasvust (viimase kümne aasta jooksul kasvanud pea neljakordseks). Suur osa laenajatest on tulnud väljastpoolt kohalikku eestlaskonda. Ilma nende äri- ja eluasemelaenu võtjateta ei suudaks me maksta hoiustajatele praegust intressi ning samal ajal hoida panka kasumis.
Kas see tähendab, et te keskendute nüüd kasvule, jättes kohalikud eestlased kõrvale? Sugugi mitte – Toronto Eesti Ühispank on kindlalt edasi kohalike eestlaste tegevuse toetaja ning arendaja, sest see ongi meie eksisteerimise põhialus. Küsimus on pigem selles, kas me suudame püsida tugeva ja arenevana toetudes ainult eestlastele, kelle arv siin pidevalt kahaneb. Tahame ka tulevikus olla üheks keskseks tugisambaks Eesti ühiskonnale Torontos ning samal ajal pakkuda noorematele teenistujatele põnevaid võimalusi pangatöös.
Soovime kaasa tõmmata võimalikult palju neid rahvuskaaslasi, kes ehk enam ei pea oma panga valimisel sama oluliseks eestikeelset teenindust või kuulumist eestlaste hulka. Samuti proovime tagasi meelitada neid, kes on siiani meie pangast eemale hoidnud teatud eelarvamustega. Nõnda on eriti oluline, et mitte ainult meie poolt pakutavad teenused ja oskused oleksid kõrgel tasemel võrreldes teiste finantsasutustega, vaid et me suudaks seda ka oma tulevastele liikmetele valgustada.
Eelpool käsitletud vajadustest lähtuvalt viis nõukogu hiljuti sisse mitmeid seadusandlusest tulenevaid muudatusi, mida on plaanis esitleda peatselt toimuval Toronto Eesti Ühispanga üldkoosolekul. Muuhulgas kaob ära vajadus nõukogu poolt heaks kiita mitte-eestlaste liikmeks saamist ning ka väljaspool Ontariot elavad eestlased võivad nüüd liikmeks astuda.
Hiljuti ilmus Eesti Elus artikkel, mis andis mõista, et te ei eelista enam töötajate värbamisel kohalikke eestlasi. Mul on kahju, kui inimesed tõesti nii arvavad, sest see pole kunagi meie eesmärk olnud. Pooled meie personalist on noorema põlvkonna eestlased, kellest enamus on hiljuti ülikooli lõpetanud. Võtame jätkuvalt hea meelega tööle noori eestlasi, pakkudes neile töökeskkonda, kus nad saaksid arendada oma oskusi selliselt, et konkureerida võrdselt parimatega turul. Otsime pidevalt noori andekaid motiveeritud töötajaid eelkõige kohalike eestlaste seast.
Aga olete tööle võtnud ka mitte-eestlasi? Jah. Nii nagu eestlased integreeruvad Kanada ühiskonda, peame ka meie aktsepteerima mitte-eestlasi, kellel on olemas oskused ja kogemused, millega panka jätkuvalt konkurentsivõimelisena hoida. Sellepärast on meil väga vedanud, et oleme oma ridadesse saanud Jennifer Hutcheon’i, kelle kogemustepagas on meie praeguste oskuste kõrval panga edaspidise eduka tuleviku jaoks väga oluline. Loomulikult pakume jätkuvalt eestikeelset teenindust, mis jääb alati meie prioriteediks. Kõik, kes otseselt liikmeid teenindavad, on eestlased ning see ei muutu ka tulevikus!
Püüame ka edaspidi oma liikmeskonda hoida kursis kõigi muudatustega, mida pidevalt arenev majandusmaailm meile peale surub. Iga uuenduse aluseks jääb aga ikka ja alati meie tegevusest saadav kasu kohalikule eestlaskonnale.
Mida te peate oma suurimaks väljakutseks? Meie suurimaks väljakutseks on aina nõudlikumaks muutuva ärikeskkonna ja regulatsioonidega toimetulek, kui samal ajal püüame täita ja muidugi ületada meie liikmeskonna ootusi. Arvan, et tihtipeale võib jääda mulje, et proovime põhjuseta muuta 50 aastat hästi toiminud ärimudelit. Kahjuks ei saa me tänapäeva majandusmaailma tingimustes samamoodi jätkata. Muudatusi läbi viies ei unusta me aga kunagi oma peamist eesmärki – olla siin kohalike eestlaste jaoks ja heaks!
