Vabaerakonna liige
Ragnar Teeveer
Toimetas: Ragnar Teeveer
Rahva hääle toimetaja
Tarmo Kaldma koos Mats Õun
http://rahvahaal.delfi.ee/news...
Viimasel ajal on populaarseks muutunud sõnavõtud Euroopa väärtuste kaitseks. Kuid mis siis on ikkagi need kaitstavad väärtused, jäetakse reeglina täpsustamata, justkui oleks see iseenesest mõistetav. Ja tundubki, et igaüks nimetab nendeks, mida iganes parajasti soovib.
Tegelikult on Euroopa väärtused täitsa olemas. Need on defineeritud näiteks siin, nii inglise kui ka saksa keeles.
Loen need siin ka eesti keeles üles:
Humanistlik mõtlemine – inimese väärikuse rõhutamine ja austamine, ka kui vastand religioossele mõtlemisele.
Reklaam
Ratsionaalsus – väidet hinnatakse ainult tema sisu järgi, mitte selle järgi, kui autoriteetne oli väite esitaja. Ka siin on otsene vastandus religioossusele, religiooni idealistlikud argumendid ei kehti.
Ilmalikkus – riigi, majanduse ja igapäevaelu lahutamine usust seaduste tasandil.
Seaduse võim – seadused on kõigi jaoks ühtviisi kohustuslikud ja ainult seadused juhivad elu. Valitsemine käib läbi seaduste, mitte läbi võimu suvaliste käskude.
Demokraatia – otseses tõlkes rahva võim eeldab, et ülim võim kuulub rahvale ja tegeliku võimu teostajad valitakse rahva poolt vabadel ja kõigile võrdsetel valimistel.
Inimõigused – siia kuuluvad mõtte- ja sõnavabadus, kõigi võrdne kohtlemine, õigus haridusele ja inimlikule kohtlemisele.
Loe veel:
Tarmo Kaldma: meil on järel vaid demokraatia fassaad (38) 27. veebruar 2015
Lugeja: Eestil on praegu rahvastiku kasvatamiseks harukordsed võimalused, mida ei tule enam kunagi – 10 miljonit eestlast ei pruugi olla utoopia (191) 04. märts 2016
Kokkuvõttes on need religiooni eitavad, seadust austavad ning kaasinimesest lugu pidavad väärtused. Ei midagi sellist, mida oleks siin kandis kahtluse alla seatud. Mida siis ikkagi on vaja kaitsta?
Hirmsasti tahetakse kaitsta näiteks kristlikku religiooni. Ohustatud on see ilmselt tõesti, kuid ei kuulu Euroopa väärtuste hulka, pigem vastupidi, Euroopas on au sees ilmalikkus.
Kaitstakse ka naiste õigusi, mida mitte keegi pole kahtluse alla seadnud. Kaitse käigus nõutakse võrdset kohtlemist, hoolimata ilmselgetest bioloogilistest erinevustest. Põhimõte on aga võrdsed õigused, mitte võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine läheks ratsionaalsuse põhimõttega suisa vastuollu, kuna erinevaid ei ole mõistlik võrdselt kohelda.
Käib hirmus möll homoseksuaalsete inimeste kaitseks, kuigi keegi pole neid rünnanud. Kriminaalkaristust homoseksuaalsete suhete eest pole ammu olemas ja kusagil Euroopas pole nõutud selle taastamist. Nõutakse hoopis õigust sõlmida abielu, millel pole jällegi mingit pistmist võrdsete õigustega.
Nõutakse kogu maailma vaeste ja väetite abistamist ja vastuvõtmist. Mille alusel? Inimõigused eeldavad väärikat kohtlemist, mitte ülalpidamisele võtmist. Kõigile vajaduste järgi oli kommunismi põhimõte, mitte Euroopa oma. Seda ilusat põhimõtet on kahjuks võimatu ellu viia, kuna kui tasuta antakse, siis kasvab nõudlus lõpmatuseni.
Ja lõpuks nõutakse eriti ägedalt solidaarsust teiste Euroopa riikidega. Mille alusel? Sellist põhimõtet ei ole kunagi olemas olnud. Kuni riigid on suveräänsed, teevad nad oma otsuseid ise ja tegelevad ka nende otsuste võimalike ebameeldivate tagajärgedega.
Kõnekas on ka see, keda süüdistatakse Euroopa väärtuste ründamises ja kes süüdistavad. Süüdistavad võimulolijad. Peetakse iseenesest mõistetavaks, et see, mida võimulolijad teevad, ongi euroopalik, kuna nemad ise ongi see Euroopa. See on levinud loogikaviga. Võim ei ole kõik. Süüdistatakse neid, kes kritiseerivad võimu tegevust. Ja tundub, et tegelikult püüavad hoopis kritiseerijad päästa Euroopa väärtusi, mis on võimu tegevuse tõttu suurde ohtu sattunud.
